„Malbest naisest head romaanikangelannat ei saa”

Kuidas kirjutada armastusest? Miks kirjutada armastusest? Ja mis üldse on armastus? Seda arutasime LP uue romaanisarja valguses sarja kokkupanija, Varraku toimetaja ja tõlkija Krista Kaeraga ning kirjanik Kätlin Kaldmaa ja tema tütre, kirjanduses esimesi samme tegeva Hanneleelega. Ema ja tütar Kaldmaa hakkavad romaanisarja raamatuid edaspidi ükshaaval ka Eesti Päevalehe lugejale tutvustama.

Kas „Aegumatute armastuslugude” raamatuid saaks mingi nimetusega ühe mütsi alla võtta, et meil oleks kergem neist rääkida?

Krista: Me räägime romaanidest. See on vanamoodne nimetus – vanasti loetigi romaane. Seejärel püüti neile ka igasuguseid muid nimesid panna, näiteks nõukogude ajal oli „olmekirjandus”. Evelyn Waugh’ või Tammsaare teoseid ei nimeta muidugi keegi olmekirjanduseks. Aga „Ingerit” küll. Nüüd on kõik jagatud oma lahtritesse: nt popular women’s fiction. Siin sarjas on raamatud, milles jutustatakse lugu, räägitakse inimsuhetest, kirgedest.