Margus Uba: pisar tuleb kergesti silma, kui näen, et Eesti sportlastel läheb hästi
Ajal, kui spordikommentaatorid seavad vaimu valmis üheks järgmise suve tippsündmuseks, Rio de Janeiro olümpiamängudeks, on paslik Margus Ubalt (39) küsida, kuidas on temal lood olümpiavõitja geeniga. Nimelt võistles ta vanaisa Reginald 1936. aasta Berliini olümpial 1500 meetri jooksus ja isa Toomase nimel on olümpiakomitee elutöö auhind. „Üritasin, aga minus lihtsalt ei olnud tippsportlaseks saamise materjali,” naerab Margus ja lõõbib, et eks sellepärast tulebki nüüd teiste saavutusi kommenteerida. Toomas Ubale mõeldes on Marguse esimene tõdemus, et tänu isale on ta rikas inimene. Rikas kõikide nende tutvuste ja heade sidemete poolest, mis isa oma elu ajal lõi. Nende hindamine on üks asi, mida ta ka oma neljale lapsele (Marguse ja Janeti (39) peres kasvavad Marii-Heleen (19), Kevin-Kristjan (9), Vanessa Viktoria (3) ja Mattias Markus (aasta ja 8 kuud)) maast madalast õpetab.