Kogen Hiiumaal igal sammul, et hiidlased on üks sõbralik rahvas. Ka Marina Kaljurand (53) passiks oma loomult hästi hiidlaseks, kuigi on sündinud ja kasvanud pealinnas. Tal on meie saabudes laud juba kaetud: värske kartul, tomat ja kurk, värskelt soolatud säinas ja veel soe Hiiumaa suitsulest. „Tõstke nüüd ruttu ette!” kamandab ta nagu ehtne Hiiu perenaine, kui oleme lauda istunud, ise samal ajal terjeri ja taksi segaverd Rockyt (7) vaikseks rahustades. „Ta haugub, nuusutab ja rohkem te teda ei huvita,” annab Marina aimu krundivalvuri hingeelust. Teen Marinaga aastate jooksul juba kolmandat intervjuud, seetõttu sinatame nagu hiidlased mullu ja muiste ning võib-olla sellepärast on ka tunne, nagu tuleksin külla vanale heale tuttavale. Kõigepealt kõnnime läbi elumaja, mille Marina abikaasa Kalle (56) on vanast palktarest suurelt jaolt oma kätega ehitanud. Kiikame teises majas asuvasse sauna ja suvetuppa ning maandume vestluseks saunamaja varikatuse all oleva pika söögilaua taga. Väljas on 27 kraadi sooja, ritsikad siristavad ja Rocky püüab mööda taluhoovi silgates ja haukudes liblikaid. Aga me ei tohi laskuda tüünesse suvekoduidülli, sest otsekohesed küsimused võimalikule tulevasele presidendile ootavad ammendavaid vastuseid.

Mis venelase kõrval sa siin Hiiumaal siis elad?
See on üks väga huvitav perekond. Näed, nende valge maja paistab seal üle põllu. Nad elavad muidu Moskvas, aga suvitavad alates seitsmekümnendatest Kiduspäel (kohanime lausudes lööb välja Marina mandri-päritolu, hiidlased naksavad sõnalõpud ära ja lühendavad need suupärasemaks, Kiduspeks – I. V.) Pereisa oli Suure Teatri solist ja poeg lõpetas Moskvas konservatooriumi. Ja kogu selle neljakümne aasta jooksul on nad suvitanud siin alul enda, pärast koos poja ja tema muusikutest sõpradega. Igal suvel teevad nad Hiiumaal kontserdi Homecoming. Nädalaks tulevad Hiiumaale kõik need siin suvitanud Moskva konservatooriumi lõpetanud noored, kes elavad ja töötavad nüüd üle maailma, harjutavad siin ja annavad kolm kontserti. Vahel on nii, et kui nad kokkumängu harjutavad, istun sellesama laua taga ja kogu kontsert on kodus. Külmavärinad tulevad peale! Sel aastal jõuan juuli viimasel päeval nende viimasele kontserdile, mis pidi algselt algama kell kuus. Aga kuna ma ei jõua selleks ajaks Hiiumaale, tõstsid nad minu pärast kontserdi tund aega hilisemaks. Oleme nende sõbrad juba üle kümne aasta ja kui olin Moskvas suursaadik, käisin nende kontserte seal kuulamas.

Nii et Hiiumaal vene keelt kuulda pole üldse haruldane?
Peale venelaste on meie külas elanud soomlased, taanlased, rootslased. Väga palju eri rahvusi suvitab Hiiumaal. Meil on siin oma väike Euroopa.

Otsekohest intervjuud Marina Kaljurannaga loe juba homme laupäevalehest LP!