Marju Lauristin: pean positiivset rahvuslust sama oluliseks kui isiklikku armastust

Korralik vanaema pole ma saanud olla, küll aga loodan Tartusse naastes olla korralikum vanavanaema, ütleb eurosaadik Marju Lauristin usutluses LP-le.

Europarlamendi liige Marju Lauristin (77) igatseb Tartu rahulikumat elu, ent kinnitab, et mõttetööst ta loobuda ei kavatse – see nauding jääb teda saatma nii kauaks kui võimalik.

Kohtume Lauristiniga Tartus, paigas, mida ta peab paljude asjade poolest Tallinnast mõistlikumaks. Ka poliitikud mõtlevat siin rahulikumalt. Räägime sellest, mis on Lauristinil sügavalt hingel.

Olete korraga akadeemik, europarlamendi liige ja pürite tagasi Tartu linna poliitikasse. Minu viimasele kirjale vastasite öösel kell pool kolm. Kas te nii leiategi kõigeks aega?

Olen eluaeg olnud ööinimene, siis on rahulik ja vaikne. Hommikul on muidugi raske ärgata, aga olen alati selline olnud, lapsest peale. Kõik mu kirjatööd saavad tehtud öösiti. Parlamendipäevadel ma muidugi midagi muud teha ei jaksa – seal on päevad nii pikad, et õhtul pea enam ei võta. Neli päeva Brüsselis annabki kokku vähemalt neljakümnetunnise töönädala.

Kiire tempo pärast otsustasitegi, et on aeg Brüsselist koju Tartusse tulla?

Europarlamendis räägitakse üha rohkem järgmistest valimistest, aga mina ei taha mingil juhul veel ühte ametiaega Brüsselis olla. Erinevalt riigikogu liikmest ei saa europarlamendi liige kaht kohta pidada.