Kuldse kõrvarõnga seiklus
Karvaseks mereteeks kutsutud reis läbib Lõuna-Ameerika tipus ookeanide ristumiskoha ning mereajaloost tuntakse kohta ka kui maailma suurimat laevade surnuaeda. “Põhjuseks ilm, mis võib ses geograafilises punktis silmapilkselt võtta 180-kraadiseid pöördeid. Kap Hoornil on uppunud tuhandeid meremehi ja Inglise jahtklubides on selle tee läbinuile pühendatud eraldi laud,” jutustab Herkki, lisades et maailmas elab tänasel päeval on sinna lauda istumisõigusega mehi ca 200. 

“Ent ainuüksi Eestis on sellise kõrvarõnga kandjaid tähelepanuväärselt palju - hetkel 11. Suur number on aga tingitud sellest, ümbermaailma purjetanud “Lennuki” pardal oli kaljuneemest möödudes seitse meest. Esimene eestlane - regatijahiga seilanud Alar Volmer - augustati aga juba pea veerand sajandit tagasi.”

Sõnumit kannab ka see, kummas kõrvas rõngas on. “Rõngastatud saab see kõrv, mis on neemest mööda sõites Horni kalju poole. Mina sõitsin läänest itta ja nii jäi vasak kõrv kalju poole ja rõngastatud ka sai. Lennuki meeskond - Mart Saarso, Meelis Saarlaid, Tiit Riisalo, Margus Kastehein, Tiit Pruuli, Kaido Kama ning Jaanus Nõgisto - kannab rõngast aga paremas kõrvas.”

Loe homsest laupäevalehest, miks valutab kapten Herrki Haldre südant meie merekultuuri pärast ja milline on tema enese suhe merega ning kuidas täpselt rõngas merekarule kõrva pandi.