Su tööpäevad on täis pinget ja teemad kohati viha tekitavad ning vaimset tasakaalu tuleb jõuga hoida. Oled sa kunagi elus ka kedagi löönud?
Julgen väita, et viimati põhikooli lõpus. Kedagi, kes mind verbaalselt kiusas. Mäletan, et see juhtus tööõpetuse tunnis. Aga kuna tema oli minust oluliselt suurem, siis üsna lootusetuks rabelemiseks kõik jäigi. See kutt läks hiljem välismaale ära ja temast sai päris mõõdukalt tuntud inimene ning oleme hiljem ka tööasjus kokku puutunud. Midagi ebameeldivat me vahele aga tollest tööõpetusetunnist ei jäänud.
Peksa ise ei ole ma ka saanud, ehkki käisin algusest lõpuni vanalinnas ja vahetult Balti jaama kõrval paiknevas I keskkoolis [Gustav Adolfi Gümnaasium] ja erinevate vene noorte kampadega mingeid seise ikka oli, aga nagistasime õnneks niisama ja nina pole mul veriseks löödud. Küll aga olen ma spordiga seoses käinud korduvalt traumapunktis õmblemas, sest näiteks korvpallis on mul mitu korda pea lõhki läinud. Kord oli isegi Õhtulehes uudis, kuidas ma mingis telesaates olin lõhkise kulmuga (arm paistab näolt vaid, kui mees otsmikku krimpsutab - P.K.)
Vaimset tasakaalu aga hoian just korvpalli mängides ja suvel surfates. Ma ei ole kunagi selles eriliselt hea olnud, ehkki lapsest peale mänginud. Aga see on hea mäng oma tumedama poole väljaelamiseks. Mitte et ma märatseks platsil, vaid mütata tuleb - see aitab auru välja lasta. Siis ei karju ma tööl kolleegide peale.

Klarnetit mängisid sa kunagi ka. Millised jäljed sul muusikakoolist on?
Olin tõenäoliselt Nõmme lastemuusikakooli ajaloo üks kõige andetumaid klarnetiste, minu õpetajal oli ilmselt Gandhi kannatus, et ta mu ponnistusi talus. Viis aastat vedasin end tundidesse ja eriala lõpetasin ära ka, kuid lõputunnistust ma ei saanud, sest solfedžo, literatuur ja veel mingid ained ei saanudki selgeks. Klaverit mängisin pisut ka, veel enne, kui muusikakooli läksin, aga …

Nii see vestlus algab ning sadakond pildiplõksu hiljem on Mihkel rääkinud nii lapsepõlve unistusteametist kui ka lollusest, puudutanud veidi ka Poolamaad, pealtnähtud Eesti elust rääkimata. Pikemat intervjuud saad lugeda juba homme, laupäevalehest LP!