Moodne rahvaluule, teravmeelsed meemid

Meemides segavad netikodanikud kokku pildi, teksti, heli, video ja mängud, luues seeläbi uut rahvakunsti. Enamasti on tulemuseks kiisupildile kirjutatud segane lause, vahel aga miljoneid haarav vaimukus.

Kass, kes küsib vigases inglise keeles juustuburgerit? Hitler, kes vihastab käpardliku meedia peale, mis ei suuda isegi Tõehetke-Liliti lugudega klikke koguda? Kõlab nagu seostamatu absurd, aga ometi on sel interneti-rahvakultuuris kandev tähendus.

Tegu on humoorikas võtmes sõnumite ja tähenduste remiksimisega, mida kõnekeeles nimetatakse meemideks, inglise keeles meme.

Neile on omane ülikiire levik, sest nutikas pilt võib hetkega levida üle kogu maailma. Sellepärast annab eelmisel aastal Eestiski õitsele löönud meemilooming inspiratsiooni turundajatele ja poliitsuhtluse ekspertidele, kes rahvakultuuri oma kasuks pööravad.

Meemide või remiksitud teoste sünni võiks paigutada ligi kümmekonna aasta taha ja 4chani-nimelisse veebikeskkonda.

Interneti pime nurk

„Kui internetil oleks perse, siis see on see, mis 4chani foorumis toimub. Viisakalt öeldes on tegu peldikuseinaga, kuhu pannakse kõik üles, mis pähe tuleb,” sõnastab 4chani olemuse otsesõnu Jaagup Irve, Eesti internetikogukonna aktivist. Kuna seal on meeletu hulk lugejaid, postitajaid ja sisu, siis filtreerub sellest lõpuks välja ka tõeline andekus. Ühel hetkel murdis see ühe kogukonna veebilehelt välja ka massikultuuri, mis esialgu kummastas.

Üks varasemaid näiteid oli laialt internetis levinud nali lingiga, mille taga lubati olevat igasugust huvitavat sisu, mis aga tegelikult juhtis pahaaimamatu vaataja kunagise menulaulja Rick Astley iidsele loole „Never Gonna Give You Up”. Nali sai nimeks „rickroll”.

„Miks ma igal pool Rick Astley videoid näen? 4chan otsustas, et paneme selle YouTube’i kodulehele,” selgitab Irve.

Nii hakkasid meemid lekkima ja tekkisid leheküljed armsate kassipiltidega, kes küsivad vigases inglise keeles „I Can Has Cheezburger?” ehk „Kas ma saaksin juustuburgerit?”.

Eestis sai meemide loomine hoo sisse eelmisel aastal ACTA-vastaste protestidega ja juhtumiga, kui Mart Laari sõnul sai tema Facebooki lehel „ruum otsa”, mistõttu mõne inimese postitused sealt haihtusid. Ent üks esimesi pääsukesi oli

Daniel Vaarik, kes juba neli aastat tagasi võttis ühe klipi kuulsast Hitlerit portreteerivast filmist „Untergang” ja andis sellele eestikeelsete subtiitritega uue tähenduse.

Kindralid teatavad füürerile tema punkris sünge uudise – lugejad pole meediaga rahul – ja füürer muidugi vihastab, sest tal on vaja klikke. See meediakriitiline remiks sai kiiresti populaarseks ja hiljem on Hitler vihastanud Solarise laevaringu, Muhu väina regati korralduse, jalgpallikoondise kaotuse, Eesti e-riigi soikumise ja palju muu peale.

„[Meemi loomine] tuleb vajadusest ennast väljendada. Lihtsalt tekst jääb kitsaks ja sa tahad midagi öelda teistmoodi. Kui sa ei väljenda ennast, siis see jääb sind segama kuskile,” selgitab Vaarik põhjust, mis paneb inimesi meeme looma. Irve sõnul on meem see, kui internetipõlvkond hakkab anekdoote rääkima. „Nõukaajal räägiti anekdoote edasi, hea rääkija pani sinna midagi juurde ja lood hargnesid,” ütleb ta.