Taani, Saksamaa 2015, rež Martin Zandvliet, osades Roland Møller, Louis Hofmann, Joel Basman, Emil Belton, Oskar Belton

Pühapäeval kl 22.15 Sõpruses, 28.11 kl 18.30 Solarises

Kümmekond noort poissi torgivad ilusas liivarannas raudvarrastega liiva ja neid juhendab karmi käe, kuid sooja südamega ülevaataja. Kõlab nagu tore laagrifilm, kus tehakse palju pulli, juuakse salaja õlut ja piilutakse naaberlaagri tüdrukute duširuumi, aga Taani filmis „Liiva all” kipuvad needsamad noored poisid ükshaaval lihtsalt õhku lendama. Saksamaa paiskas maailmasõja lõpukuudel rindele verinoori poisikesi, kes sõja lõppedes jäid vastaste kätte vangi. Just sellistest poistest, kes pole ilmselt lahingus ühtki lasku teha jõudnud ja kes igatsevad ema järele, räägibki (järjekordne) sõjadraama. Noored poisid saadetakse rannaliivast sakslaste miine üles korjama. Pidev pinge, nälg ja koduigatsus, peale selle sagedased surmad – esimene poiss hukkub juba treeningul. Ka taanlased ei pääse klišeedest – kaksikud poisid, üksik tüdruk keset randa suures ohus, tõdemus „see pole meie sõda”. Kõlab nagu ühe teise väikeriigi film, mis kandis pealkirja „1944”, kuid taanlased on hoidnud ambitsioone vaos, loobunud palju raha nõudvatest lahingustseenidest ja hoidnud fookuse terava. Dannar Leitmaa


„Ebatavalised lood”

Luksemburg, Belgia, Hispaania, USA 2015, rež Raúl Garcia, Teksti loevad: Roger Corman, Guillermo del Toro, Christopher Lee, Béla Lugosi, Julian Sands

Kui te tahaksite midagi vaadata ka animafestivali kavast, aga saate valida ainult ühe filmi, siis võtke see, saate kohe mitu filmi ühe hoobiga. Ühe autori tehtud viis eri stiili ja tehnikaga lühifilmi baseeruvad Edgar Allan poe novellidel. Lapsi ärge vaatama saatke, sest tegemist on ikkagi üsna verdtarretavate õudusfilmidega. Ekraanile on toodud „Reetlik süda”, „Kaev ja pendel”, „Usheri maja langus”, „Punase surma mask” ja „Mis juhtus monsieur Valdemariga”. Vaatemängu on seal iga kulutatud sendi eest ja kuhjaga peale, märkimist väärib ka Sergio de la Puente sellele filmile loodud muusika. Tegemist on suurejoonelise ja peenetundelise, filigraanse meistriteosega, mis peaks seejuures sobima igale maitsele, nii snooblikumale kui ka robustsele ja kõigile, kes sinna vahepeale jäävad. Lood vahetuvad, stiilid vahetuvad ja nii ei teki ka vaatamisel painet ega raskust, kuigi lood on sünged. Margit Adorf
„Ebatavalised lood”