Naisrekkajuhid hiigelsuurte maanteelaevade roolis
Eesti üks ebatüüpilisemaid kaugsõiduautojuhte on ilmseltKirsi Maasik (24), noor blond naine, kellel silmad säravad iga kord, kui ta autorooli taha saab. Mitte iga autorooli, vaid ikka oma suure veoki rooli, sest väikese sõiduautoga ringi vuramist ta enam ei naudi. Tallinnas keeldub ta üldse sõiduautoga sõitmast, sest reastumine on keeruline, rääkimata sellest, et midagi pole ju ka näha. „Veokiga on palju lihtsam sõita, ma näen palju paremini ning reastumisel saan ka kergemini aru, kas mind lastakse vahele või mitte," ütleb hiidlane Kirsi, kes on autorooli taga mööda Skandinaaviat sõitnud juba paar aastat.
Palju tüütut ootamist
Lühikest kasvu ning õrna kehaehitusega neiu tunnistab, et kuigi ta oma tööd jumaldab, on see tegelikult füüsiliselt raske ning tihtipeale üsnagi tüütu, pidevalt peab kuskil passima ja midagi ootama. Näiteks paned keset Rootsit laadungi maha, uut aga pole peale panna ning seda tuleb oodata. Kui kaua, ei tea, kasvõi näiteks 56 tundi.