Öeldu kaob, kirjutatu jääb. Kuidas hoiab Eesti oma suurmeeste pärandit?

 (1)

Toimivaid isikuarhiive on Eestis ainult kaks. Arvo Pärdi keskuse juhataja Anu Kivilo näitab riiuleid, kus on kõik alates helilooja meistriteoste algvisanditest kuni esimese kommertssalvestuseni.
Toimivaid isikuarhiive on Eestis ainult kaks. Arvo Pärdi keskuse juhataja Anu Kivilo näitab riiuleid, kus on kõik alates helilooja meistriteoste algvisanditest kuni esimese kommertssalvestuseni.Foto: Karli Saul

Inimese hääl võib olla ammu vaikinud, ent jäljed temast püsivad veel kaua, kui me ei lase ajaloo tormidel neid minema pühkida.

Laulasmaa pangalt paremale pöörates ja sealt peaaegu tähelepandamatust teeotsast veel kord paremale keerates jõuab männimetsani, kus lumikatte all ootavad kevadet mustikad ja kus tunamullu käis jalutamas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Teda saatis üks maailma tuntumaid eestlasi, läinud aastal oma 80 aasta juubelit tähistanud Arvo Pärt. Sinnasamasse kerkib juba kahe aasta pärast suurmehe nimeline keskus tänapäevase muuseumi, arhiivi ja kontserdilavaga. Kõrval endises punastest tellistest villakompleksis käivad kuuendat aastat ettevalmistused. Ühest uuest hoonest palju tähtsam saab olema selle tuum: arhiiv helilooja nootide, visandite, kirjade, helisalvestiste, piltide, arvustuste ja palju muuga, mis kunagi geeniust meenutama jäävad. Praegu elab Arvo Pärt meie rõõmuks edasi. Tegemist ongi maailma mastaabis üsna harukordse ettevõtmisega: veel elava inimese arhiivi koostamisega. Keskuse juhi Anu Kivilo jutu järgi lööb Pärt ise töös aktiivselt kaasa, salvestab näiteks kommentaare ühe või teise ühiku kohta. „Nõnda ei saa sellest lihtsalt n-ö lamavat arhiivi, mis võinuks juhtuda, kui materjalid lihtsalt kuhugi üle anda.”

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare