Pakkumine „Õnnet” kirjutada tuli mulle üllatusena, see sadas mulle taevast pähe. Kui ma 25-aastaselt alustasin „Õnne” kirjutamist, siis mõtlesin, et oleks väga tore, kui peaksin paar hooaega vastu. Oleks küll hirmus, kui ma ei oskaks seda teha kauem kui aastakese. Praegu algab mul neljas hooaeg, olen sellega juba kolmandiku peal.

Tunnen ennast „Õnnes” ülihästi ja arvan, et noorele kirjutajale on sellise töö võtmine ülihea kool. Mida rohkem sa kirjutad, seda paremini oskad kirjutada. See, et ma pean ennast „Õnne” järgi natuke painutama – need tegelased ja Morna linn mõeldi välja, kui ma olin laps –, teeb töö natuke raskemaks. Ja see omakorda arendab mind.

Kui kadunud Lembit Ulfsakilt intervjuudes küsiti „Sa oled suurepärane näitleja, mida sa seal „Õnnes” teed?”, siis ta vastas, et näitleja peab näitlema