Paavo Järvi: klassika müüb ka saja aasta pärast

Dirigent Paavo Järvi satub Eestisse harva ja peretki näeb vahest korra kuus. Kiire elu kiuste leidis ta Pariisis aega rääkida, mis plaanid on tal Eesti kultuuri edendamiseks.

Salle Pleyelis, Pariisi parima akustikaga esindussaalis, pole ühtegi vaba kohta. Orkestri ette astub väärikal sammul dirigent Paavo Järvi, kõlavad Weberi, Mahleri ja Beethoveni teosed. Beethoveni 1. klaverikontserti on kutsutud esitama elav legend, Rasputini välimusega pianist Radu Lupu. Rahvas aplodeerib, kostab vaimustushüüdeid. Järvi dirigeerib muhedalt ja soojalt, tema elegantsetes liigutustes on poeesiat. Muusikute ja dirigendi vaheline side on näha, võib oletada, et Järvile edu toonud juhtimisstiil on heatahtlik koostöö, mitte despootlik suunamine. Tänast õhtut ei muuda eriliseks üksnes originaalne ja uudne kava. Saalis on kontserti kuulamas ka Järvi vanem tütar Lea ja vend Kristjan Järvi. Ei tule just tihti ette, et vahet pidamata mööda maailma ringi lendaval Paavo Järvil pereliikmed saalis viibiksid. Tütreid näeb ta keskmiselt korra kuus. Vennad Järvid on ühekorraga Pariisi sattunud puhtjuhuslikult. Nooremal, Kristjanil on kontsert järgmisel õhtul, ta juhatab Prantsuse rahvusorkestri ees külalisdirigendina Pärdi ja Griegi muusikat.

Loe pikemalt, kuidas Paavo Järvi oma aega töö ja pere vahel jagab ja miks võiksid eestlased talle vahel ka lava taha tere ütlema tulla.