„Toots, mis sa seal jälle teed?”

„Mina või? Ah, ei kedagi…”

„Ära valeta, ma nägin küll! Peterson, räägi sina! Mis ta sulle kõneles?”

Peterson ajab end pingist püsti.

„Toots rääkis, et tema läheb varsti indiaanlaste erakooli. Seal ei istuta mitte laua taga, vaid põlvitatakse põrandal, mõõk käes ja nuga hammaste vahel. Ja pühakirja asemel õpetatakse skal… skal…peerimist.”

„Mis jutt see sihuke on!” kärgib köster, aga samal ajal ajab lokkispäine Jaan Imelik käe püsti ja hüüab:

„Nojah, eks selline kool käib ju kah, aga mind lubas isa hoopis sellisesse erakooli viia, kus keedetakse rosinasuppi ja käiakse kabeliaias patseerimas. Vaat see on tore! Võtan oma kandle ja Tiugu ja lähen.”

„Kas sinna rosinasupi sisse soola ka pannakse?" küsib paks Tõnisson ja hammustab uue suutäie rasvast liha.

„Narr, kes siis rosinasupi sisse soola paneb. Selles koolis on sool sootuks keelatud.”

„Noh, siis see pole kool, vaid üks lurr,” ütleb Tõnisson südametäiega. „Mina lähen hoopis sellisesse kooli, kus igal pool on pekine liha!”

„Kes sellist imelikku kooli peab?” küsitakse kõrvalt. Tõnisson mõtleb pikalt.

„Ma arvan, et äkki mõni siga,” ütleb ta viimaks ja lai naeratus valgub üle ta ümmarguse näo.

„Mina tahaksin minna punapeade erakooli,” kuulutab Kiir peenikese häälega. „Mina tahan kääbuste kooli,” sosistab väike Lesta.

Arno Tali ei ütle midagi, ehkki tema käibki juba uues erakoolis ja õpib seal usinasti. Nädal aega tagasi oli ta koduteel kellamees Liblega kokku saanud ja Lible oli sosinal teada andnud, et peab lepavõsa varjus maanteekraavis väikest kooli, kus rohkem õppeaineid polegi kui suitsetamine ja viina joomine. Tulgu Saare noorperemees ka, kui tahab, tulgu kasvõi kohe – mingit õppemaksu Lible tema käest ei soovi, tubakas ja viin on kooli poolt.

Ja Arno oligi läinud ja hoolas poiss olnud, nii et Lible ei saanud teisiti, kui muudkui pidi Arnot kiitma. Kõneles, et sellest poisist saab tulevikus kirikuõpetaja või mõni muu suur mees, kuni lõpuks nii õpetaja kui ka õpilane väsisid ja kraavi magama jäid.

Nii et Arnol oleks palju rääkida, aga tema on vaikne poiss ja hoiab oma saladused endale.

„Mina tahaksin minna punapeade erakooli,” kuulutab Kiir samal ajal peenikese häälega.

„Mina tahan kääbuste kooli,” sosistab väike Lesta.

„Mää, mää, mää!” osatab köster. „Paljugi mis teie tahate. Praegu õpite te kristlikus erakoolis. Lobisemise eest jääte kõik karistuseks pärast tunde ja õpite sada piiblisalmi pähe! Aamen!”