POOLT ja VASTU: Kas eesti keel on saja aasta pärast alles?

Vastavad kirjanik Maarja Kangro ja ettevõtja Jüri Mõis.

JAH
Maarja Kangro, kirjanik

Sada aastat kulub liiga kiiresti, et eesti keel jõuaks selle aja jooksul täiesti välja surra. Muidugi kui maailma ei taba vahepeal kataklüsmid, mis tooksid muude hävingutega kaasa ka (väiksemate) rahvuskeelte kadumise. Futuroloog Michiu Kaku loodab küll, et oleme jõudmas planetaarse keelega kõrgemat tüüpi tsivilisatsiooni. Aga kui praegune asjade seis drastiliste hüpeteta areneb ja senised väärtussüsteemid enam-vähem püsivad, ei tundu mulle tõenäoline, et eesti keel oleks saja aasta pärast täiesti käibelt kadunud.

Instinktiiv-sentimentaalselt on igati mõistetav, et imetleme aina oma keelt ja muretseme selle tuleviku pärast. Aga sama küsimuse võiks esitada ka läti, leedu või sloveeni keele kohta. Mul oleks küll kurb mõelda, et saja aasta pärast on eesti keel (hõissa!) alles, aga läti keelt mitte. Selline olukord ei olegi tõenäoline. Kihlveos panustaksin sellele, et saja aasta pärast on need väikesed – või maailma keelteskaalal tegelikult parajalt suured – rahvuskeeled ikkagi alles, ja mitte paljalt luulekeeltena. Kahju, et ma ilmselt ise oma võitu välja võtta ei saa.

EI

Jüri Mõis, ettevõtja

Koolis ilmselt on inglise keel sajandi pärast ikkagi standard, see on kõigi haritud inimeste keel. Jah, ma arvan küll, et eesti keel on olemas sünnipäevadel ja anekdootide rääkimisel teatud seltskondades. Aga pigem veidrusena. Tarbimisväärtusest me rääkida ei saa.

Kahekümne aasta eest, kui hakkasin Euroopas rohkem ringi käima, siis Saksamaal ja Hispaanias keegi sinuga inglise keelt ei rääkinud, kui sa ära eksisid. Nüüd on hoopis teine asi, suures linnas sa kusagil hätta ei jää. Või võtame laskesuusatamise maailmameistrivõistlused. Itaallased, sakslased, prantslased – kõik suurrahvad annavad intervjuusid inglise keeles.Järgmise kahekümne aastaga teeb inglise keel veel suure läbimurde.

Kirjanikel ja ajakirjanikel tasuks ka sellele orienteeruda, see suurendaks nende sissetulekut märkimisväärselt.Hansapangas läksime me inglise keelele üle 1996. aastal, kõik dokumendid olid selles keeles, ei pidanud tõlkima. Ega me sellepärast omavahel inglise keelt rääkinud. Aga oma teismeliste poegade puhul olen märganud küll, et osa vestlusi peavad nad ka omavahel inglise keeles, eriti kui võrgustikus on rohkem inimesi.