POOLT JA VASTU: kas Eesti peaks kehtestama rasva- ja magusamaksu?

 (108)

POOLT JA VASTU: kas Eesti peaks kehtestama rasva- ja magusamaksu?
Foto: Tanel Meos

POOLT

Taavi Tillmann,
Eesti arstiteadus-üliõpilaste seltsi liige

Toit on Eesti suurim tapja. See fakt on end liiga kaua peitnud tavakodanike, poliitikute, aga ka nii mõnegi arsti eest.
Alkoholi tagajärgedesse sureb igal aastal umbes 1200 inimest ja suitsetamisesse 2400, aga ebatervislik toit tapab igal aastal juba hinnanguliselt 6200 inimest. Meie halb toit on seega peaaegu kaks korda surmavam kui alkohol ja suitsetamine kokku. Ameerikas täheldati aeglasemat ülekaalulisuse levimist nendes osariikides, kus toimis spetsiaalne suhkrujookide ja snäkkide maks. 2011. aastal kehtestas Taani maailma esimese rasvamaksu. See tõstis või hinda 20% ja lükkas tarbijaid tervislikumate taimeõlide poole. Mehhiko kehtestas mullu suhkrujoogimaksu, mis tõstis hinda 16% ja vähendas tarbimist 10% võrra. Kõige huvitavam on aga Ungari, kes kehtestas 2011. aastal mitmetahulise tervisemaksusüsteemi suhkrujookidele, maiustustele, soolastele snäkkidele, siirupitele, energiajookidele, kastmetele ja moosidele. Esimese kolme tootegrupi tarbimine vähenes 15%. Seega saavad toidumaksud muuta otseselt nii tarbijate kui ka tootjate käitumist.

Taavi Tillmann Foto: erakogu

VASTU

Sirje Potisepp,
Eesti toiduaine-tööstuse liidu juhataja

Kõik toiduainete lõpphinda tõstvad plaanid halvaksid Eesti väikese ja avatud turuga tootjate konkurentsivõimet.
Maksu kehtestamine kajastuks automaatselt toodete omahinnas. Seetõttu ei oleks meie ettevõtted enam konkurentsivõimelised mitte ainult siseturul, vaid ka eksporditurgudel, sest hind on tähtis argument. Toidu- ja joogikaupade maksustamisel kannatavad need, kelle sissetulek on kõige väiksem, sest esmatarbekaubad, mida maksustatakse, moodustavad nende tarbijate kulutustest suurema osa kui jõukamate tarbijate tarbimisest. Värskest Euroopa Komisjoni uuringust selgus, et toidumaksud üldiselt vähendavad konkreetselt maksustatava toote, aga mitte selle toiduaine tarbimist, mida tegelikult tahetakse saavutada – s.t suhkru, soola või rasva tarbimist. Veelgi enam, konkreetsete toodete maksustamine on kaasa toonud asendustoodete ja toorainete, mis võivad olla inimese tervisele hoopis kahjulikumad, tootmise ja kasutamise. Kui inimese tarbimisvalikud on ühekülgsed puudulike teadmiste tõttu, siis maksudega karistades seda ei muuda.

Sirje Potisepp Foto: Siim Lõvi
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare