01.05.2015, 23:30
POOLT JA VASTU: kas Eesti peaks välja töötama uue brändi?
POOLT
Eesti senine tunnusmärk
FOTO:
Aune Past,
raamatu „Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas” autor
Ühe võimaluse end korralikult tutvustada lasime luhta, uueks katseks tuleb hästi valmistuda.
Kõigepealt peab selge olema, mis muutub eestimaalaste jaoks paremaks, kui oleme kulutanud 200 000 eurot. Ühe võimaluse oma lugu rääkida magasime maha. Euroopa Liiduga liitudes kõneldi, kui äge on EL. Aga siis oleks pidanud rääkima Eesti lugu, oleksime siis eristunud teistest uustulnukatest.
Kuulun loo loojate sellesse koolkonda, kes lähtub riigi maine puhul neljast teljest: usaldus, lugupidamine, imetlus, tunnustus. Neil telgedel põhineb lugu, kas maa on külastamiseks turvaline ja selle loodus kaunis ning kas elanikud suhtuvad turisti või investorisse sõbralikult ja külalislahkelt. Kas maal praktiseeritakse progressiivset sotsiaal- ja majanduspoliitikat, kas riiki juhib efektiivne valitsus jne.
Uuringutest nähtub, et need tunnused määravad, kuidas ostetakse selles riigis toodetud tooteid ja võetakse mujal tööle sealt pärit inimesi ning kuidas tullakse seda maad külastama või sinna investeeritakse. Muide, nende näitajate põhjal on 2014. aasta parima mainega maa Šveits. Šveitslased saavad tänu riigi mainele oma tooteid müüa teiste riikide analoogsetest toodetest 20% kallimalt. Tooted omakorda mõjutavad maailmas Šveitsi kuvandit.
Kõigepealt peab selge olema, mis muutub eestimaalaste jaoks paremaks, kui oleme kulutanud 200 000 eurot. Ühe võimaluse oma lugu rääkida magasime maha. Euroopa Liiduga liitudes kõneldi, kui äge on EL. Aga siis oleks pidanud rääkima Eesti lugu, oleksime siis eristunud teistest uustulnukatest.
Kuulun loo loojate sellesse koolkonda, kes lähtub riigi maine puhul neljast teljest: usaldus, lugupidamine, imetlus, tunnustus. Neil telgedel põhineb lugu, kas maa on külastamiseks turvaline ja selle loodus kaunis ning kas elanikud suhtuvad turisti või investorisse sõbralikult ja külalislahkelt. Kas maal praktiseeritakse progressiivset sotsiaal- ja majanduspoliitikat, kas riiki juhib efektiivne valitsus jne.
Uuringutest nähtub, et need tunnused määravad, kuidas ostetakse selles riigis toodetud tooteid ja võetakse mujal tööle sealt pärit inimesi ning kuidas tullakse seda maad külastama või sinna investeeritakse. Muide, nende näitajate põhjal on 2014. aasta parima mainega maa Šveits. Šveitslased saavad tänu riigi mainele oma tooteid müüa teiste riikide analoogsetest toodetest 20% kallimalt. Tooted omakorda mõjutavad maailmas Šveitsi kuvandit.
VASTU
Tarmo Noop,
A. Le Coqi juht
Üks kampaania on kahtlemata vähe, riigi kuvandi muutmine on pikk ja vaevarikas ülesanne.
Nagu iga brändi puhul on ka riigi puhul tähtis, et inimesed suudaksid seda millegi konkreetsega seostada. Et see ütleks midagi. Näiteks „Welcome to Estonia” on rohkem turismimaa sõnum. Edaspidiseks peaksime maailmas märksa selgemalt näitama, kes me oleme.
Näiteks Rootsi või Soome kohta teab enamik Lääne-Euroopast, et isegi kui toode ei ole hea, kannab ainuüksi nendest riikidest pärinemine mingit kvaliteedimärki. Tahame küll end Põhjamaaks liigitada, aga Eesti kuvand on ikkagi Ida-Euroopa, ebausaldusväärsus ja halb kvaliteet. Pole oluline, et sellel pole tõepõhja all. „Made in Estonia” aitab müüa näiteks Venemaal, aga läänes mitte. Mõned peavad Eesti märgiks Skype’i, ent kui paljud meid maailmas tegelikult sellega seostavad?
Uue sõnumi väljatöötamine aitab, kuid tuleb mõelda ka kaugema perspektiivi peale. Oleks vaja ajurünnakut, kuidas minna edasi ka sellega, mis on uue märgi taga. Kui riik suudaks muuta oma tervikkuvandit, aitaks see ekspordile kindlasti kaasa.
Nagu iga brändi puhul on ka riigi puhul tähtis, et inimesed suudaksid seda millegi konkreetsega seostada. Et see ütleks midagi. Näiteks „Welcome to Estonia” on rohkem turismimaa sõnum. Edaspidiseks peaksime maailmas märksa selgemalt näitama, kes me oleme.
Näiteks Rootsi või Soome kohta teab enamik Lääne-Euroopast, et isegi kui toode ei ole hea, kannab ainuüksi nendest riikidest pärinemine mingit kvaliteedimärki. Tahame küll end Põhjamaaks liigitada, aga Eesti kuvand on ikkagi Ida-Euroopa, ebausaldusväärsus ja halb kvaliteet. Pole oluline, et sellel pole tõepõhja all. „Made in Estonia” aitab müüa näiteks Venemaal, aga läänes mitte. Mõned peavad Eesti märgiks Skype’i, ent kui paljud meid maailmas tegelikult sellega seostavad?
Uue sõnumi väljatöötamine aitab, kuid tuleb mõelda ka kaugema perspektiivi peale. Oleks vaja ajurünnakut, kuidas minna edasi ka sellega, mis on uue märgi taga. Kui riik suudaks muuta oma tervikkuvandit, aitaks see ekspordile kindlasti kaasa.
