Loomulikult tuleks teha rohkem referendumeid. Põhiseaduses on ju kirjas, et kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Rahvahääletusi võib teha väga erinevates küsimustes. Šveits on siin suurepärane näide, seal korraldatakse rohkelt referendumeid ja tegemist on ju vägagi demokraatliku riigiga pika ajaloo vältel.
Loomulikult on ka küsimusi, mida ei saa rahvahääletusele panna, need on meie riigi põhiseaduses ära toodud.
Kuid hääletusele võib siiski panna palju erinevaid küsimusi. Näiteks meie Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast oleme soovitanud panna hääletusele immigratsiooni teemad ja kooseluseaduse, aga ka haldusreform võiks olla miski, mille kohta rahva arvamust küsida.
Ka Eesti-Vene piirileppe asjus võiks midagi teha ja rahvaga rohkem nõu pidada. Eestile kuulub Tartu rahulepingu järgi mitu ala, mille praegused valitsejad on nõus ära andma, ka selle kohta võiks inimeste arvamust uurida.
Ühendkuningriigis toimunud Euroopa Liidust lahkumise hääletuse kohta arvan, et rahvas ütles oma arvamuse ja sellega tuleb arvestada.
Igasugused ässitamised, hirmutamised ja valjuhäälsed hukkamõistud nii välispoliitikutelt kui ka näiteks Urmas Paetilt ja Siim Kallaselt on ausalt öeldes sobimatud ja kohatud. See oli rahva otsus ja see on igal juhul hea otsus.
VASTU
Rahvahääletus on põhjendatud ainult üliolulistes küsimustes. Iga referendum läheb ka kenakese kopika maksma.
Väga põhimõttelistes küsimustes on rahvahääletus möödapääsmatu, näiteks uue põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses ja väga põhjalike põhiseaduse muudatuste puhul. Ma ei tea, kas tasub küsida seda, kas nüüd kuskilt (näiteks Euroopa Liidust) välja astuda. Sellistes nipet-näpet küsimustes, mille vastu ja poolt on lihtne palju allkirju koguda, pole mõtet hääletusi teha. Kohati on tegemist muidugi ka valikute küsimustega. Näiteks Šveits on selline klassikaline rahvahääletuste maa, kus tehakse iga probleemi kohta hääletus.
Igale rahvahääletusele peaks eelnema tõsine arutelu, mis peaks muutma inimesi ka poliitiliselt teadlikumaks. Aga alati nii ei juhtu. Näiteks Läti viimane rahvahääletus selle kohta, kas vene keele peaks riigikeeleks muutma, pigem küttis ühiskonnas pingeid ja tekitas vastandumist. Selge see, et lätlased hääletavad vastu ja venelased poolt. Seega tasub küsimusi rahvahääletusele esitades ettevaatlik olla. Pealegi lähevad kõik valimised kenakese kopika maksma. Eestis lähevad ühed valimised riigikassast maksma umbes kaks kuni kolm miljonit eurot.
