Poolt ja vastu: kas jõulude ajal tuleks poed varakult kinni panna?
.
Inimesi peaks tööturul paremini kasutama. Eesti toidukaubandussektor on ebaefektiivne ja ressurssi raiskav. Seda ressurssi oleks mõistlikum kasutada muude sektorite jaoks.
Meie ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle, aga poodide teenindamine võtabki väga palju tööjõudu ära. See teeb meid kõiki vaesemaks. Kui poed oleksid lühemalt lahti, oleks saadaval ka rohkem tööjõudu.
Küsimus pole niivõrd jõuluajas. Üks õhtu ees või taga asja eriti ei muuda. Pigem vaatan asja laiemalt: kui palju on poed kogu aasta lõikes lahti. Kas poed peavad olema pühapäeva õhtul avatud kella 23-ni? Kui vähendaksime lahtiolekuaega hommikul ja õhtul tunni võrra, võiks tööjõu vajadus kahaneda isegi kuni veerandi võrra.
Praegu levib jaekaubandussektoris usaldamatus. Kardetakse, et kui üks või teine pood hoiab end vähem aega lahti, siis kliendid lähevad teistesse poodidesse.
Jah, Soomes vähendatakse piiranguid, kuid seal eeldatakse suure hulga odavama tööjõu lisandumist, oletan, et pagulaste tuleku tõttu. Meil see ei kehti, sest siin on endiselt töökäsi puudu.
Me kõik tahame jõululauas istuda, küllap tahavad ka tuletõrjujad ja arstid. Paraku on palju töötajaid, kelle jaoks see pole võimalik. Ka mina olen palju kohalikke riigipühi tööl veetnud, sest maailma finantsturud ei küsi, kas meil on 24. veebruaril püha või mitte.
Kohati on tekkinud diskussioon, justkui teeks poodide varasem sulgemine – olgu siis pühade või pühapäeva kontekstis – kõik õnnelikuks. Aga selle mõtte toetuseks pole võimalik leida reaalseid majandusteoreetilisi argumente.
Kui nõustume väitega, et meil eksisteerib majandusvabadus, on lahtiolekuajad üksnes ja ainult omaniku otsustada. Me ei saa rääkida mingist orjanduslikust korrast, sest kedagi ei saa vägisi sundida ebameeldival ajal tööl olema.
Töötajat kaitseb seadus, mis arvestab ka sellega, et tööandja on pigem jõupositsioonis. Ega tööandjad ole ka mingid Karl Marxi unenäost pärit kurjad ekspluataatorid, kes tahaksid töötaja seljast saapapaelu lõigata ja lühiajalist kasu maksimeerida. Sellise kaupmehe pidu pole pikk, sest praeguse tööjõupuuduse tingimustes on töötaja hea kohtlemine peale selle normaalsuse ka objektiivselt vajalik.
