POOLT JA VASTU: kas koolidest võiks kaotada kohustusliku kirjatehnika?
Mul endal pole kirjatehnikaga kunagi hästi läinud. Toksin oma tekste arvutiga ja ega ma hästi kirjutada ei oska. Kardan, et koolis kirjatehnika õpetamisega minusuguseid käsitsi kirjutama küll ei õpeta.
Mind segas kooli ajal väga, et kirjanditesse pidi panema nii palju käelist tegevust – kõigepealt tuli ju kirjutada mustand ja siis omakorda puhtandina ümber. Kui praegu oleks endiselt pastakate ja mehaaniliste kirjutusmasinate ajastu, oleksin kindlasti kirjutanud palju vähem ja ilmselt ka kehvemaid asju.
Mul on harjumus oma tekste jooksvalt parandada. Ernest Hemingway kohta võib lugeda, kuidas ta kirjutas oma tekste üha uuesti ja uuesti ümber. Võib-olla see annakski uue kvaliteedi, aga ma ei viitsi.
Kirjatehnikal, mis üritab õpetada kasutama ühte fonti, ilmselt küll tulevikus kohta pole. Kui midagi, siis võiks lihtsalt olla rohkem tööõpetust ja käelise koordinatsiooni õpetamist. Iseenesest võivad käega kirjutamine ja noaga puulusika vestmine ju säilida. Aga midagi ei juhtuks ka, kui nad ära unustame. Küll me kunagi, kui maailm kokku kukub ja elekter ära kaob, omandame need oskused uuesti.
Kirjatehnika kuulub sinna hulka, samamoodi nagu näiteks plastiliinist voolimine või legoklotside ladumine või muu selline.
Mina ei nõustu osa futuroloogide eriti radikaalse arusaamaga, et käsitsi kirjutamine kaob hoopis ära. Sellel ja muul käelisel tegevusel, näiteks kasvõi marjade korjamisel või lutsu viskamisel, on oluline mõju kognitiivse isiksuse kujunemisele.
Ei saa ju nii, et ainult mõtled, et teed, aga tegelikult ei tee. Pelgalt mõtlemisest ei piisa. Aju ja käe vahel peab olema seos: mida mõtled, seda proovid ka teoks teha ning näed selle teoks saamise protsessi oma käe all. Ja kirjutamine on üks selliseid asju paljude teiste hulgas.
Võib-olla tõesti ei peaks kirjatehnikat ükshaaval ja eraldi hindama, kuid käeline tegevus tervikuna peaks ikkagi olema tähtis ja sellega tuleks koolis edaspidigi tegeleda.
Kas kirjatehnikaga on Eesti koolis äkitselt liiga palju tegeldud? Minu arvates ei ole kirjatehnika nõudmisega liiale mindud. Kusjuures mitte alati ei ole trükitu lihtsamini loetav. Mina saan oma laste käsikirjalistest tekstidest kohati paremini aru kui sellest, mida nad nutitelefoniga kirjutavad.
