Arvan, et see on üks olulisemaid ameteid ja paremaid viise, kuidas maailma muutmisse panustada.
Praegu näen oma kohta siiski geenivaramus. Pole sellist kriisi, kuhu peaksin otseselt panustama. Aga kui keegi peaks kutsuma kooli ja ütlema, et hädasti on vaja, siis kindlasti kaaluksin seda. See on niivõrd oluline amet. Kui mind on kutsutud koolidesse geenitehnoloogiast rääkima, olen meeleldi läinud. On olnud väga motiveeriv koolides käia ja noortega arutada.

Minu laps läks just kooli. Ka seetõttu süvenen teaduspõhiselt sellesse, millest koolis räägitakse, mida kujutavad kodutööd ja kuidas lapsed arenevad. Kui palju lapsed istuvad ja liigutavad, kas ärgitatakse mõtlema ja kui palju on pähetuupimist. Olen kooli ja õppeprogrammide peale palju mõelnud. Ka sellele, kuidas praegune haridussüsteem toimib ja missugune see ideaalis olla võiks.

Praegu olen siiski keskendunud teadustööle ja pingutan, et uurida ja arendada DNA tehnoloogia rakendusi meditsiinis. Pean ka ülikooli tasemel loenguid. Need on samuti olulised sammud, millega ühiskonnale kasulik olla. Loomulikult tuleb mainida ka palka, sest doktorikraadiga on ülikoolis mõnevõrra paremad tingimused. Ent see on siiski mugavusküsimus.
Lili Milani


VASTU

Siim Randveer,
endine õpetaja

Õpetaja elukutse valiku vastu räägivad palk ja algajate väga suur töökoormus, aga ka autoriteedi kadumine.

See töö ei ole kerge. Eriti algajal õpetajal on päris raske tundide ettevalmistamisega alati valmis jõuda. Kontoris töötajatel on töökohast lahkudes lihtne kõik seljataha jätta, aga õpetaja peab väga palju tööd ka kodus tegema.

Palk oli vähemalt mõnda aega tagasi tugev argument, miks mitte õpetajaks tagasi minna. Pealegi tundus, et õpetajaametit ei väärtustata just palga tõttu. See paistis ka laste hinnangutest. Õhus oli tunda, et õpetaja teenib vähe. Lapsed tajuvad, et tegemist pole väärt ametiga, ja lugupidamine kannatab. Autoriteet tuleb endale mõistagi võita, aga kui õpetajasse suhtutakse juba enne selliste eelarvamustega, siis on see topeltraske. See võib olla üsna muserdav. Asi pole üksnes palgas, vaid ajas üldse, õpetajatesse suhtumises. Ka bürokraatiat olla kuulu järgi pigem juurde tulnud.

Aga kui töökoormus ja maht oleksid väiksemad, oleks õpetajaamet päris hea. Siis suudaks tundideks valmistuda nii, et ka ise jääks rahule. Küllap viie aasta jooksul nii juhtukski. Pealegi on noorte inimestega iga päev väga tore kohtuda.

Esmaspäeval tähistatakse ülemaailmset õpetajate päeva