Poolt ja vastu: kas poed peaksid toitu äraviskamise asemel kohustuslikult annetama?
Ju nad hindasid põhjalikult käitumisharjumusi ja jõudsid järelduseni, et sanktsioonid on vajalikud. Rohelised tõstatasid Eestis selle teema juba eelmise aasta kevadel, kui see seadus Prantsusmaa parlamendi alamkojas vastu võeti.
Toidukogus, mis meil ära visatakse, pole arenenud maadega võrreldes ehk nii suur, kuid kindlasti saame ka meie seda ratsionaalsemalt jagada. Toidu tootmine on ju kulukas. Meil peaks see asi käima pigem niipidi, et kõigepealt tuleb luua võimalused paremaks valikuks. Esmalt mitte niivõrd kohustusena, vaid võimalusena. Kaupluste jaoks on tarvis regulatsiooni pehmendada, et nad saaksid ülejäävat toitu lihtsamini ära anda. Umbes nii, et kui praegu saab konkreetseid toidukaupu kasutada õhtul kella 12-ni, siis kindlatel tingimustel võiks seda lubada kasutada ka kuni järgmise hommikuni. Praegu pole terviseametil ning veterinaar- ja toiduametil veel selget seisukohta. Samuti vajab Toidupank püsivat rahastust. Ja kui see süsteem tööle ei hakka, võib edasi mõelda sanktsioonide peale. Minu mulje järgi pole aga ka poodidel midagi selle vastu, et ülejäävat toitu abivajajatele anda.
Kõikide osapoolte koostöös ja riigipoolsete ajendite loomise kaudu oleks kindlasti võimalik saavutada toidu annetamise optimaalsus ja nii jõuaks abivajajateni ka rohkem toitu.
Jaekaubanduses on toidujääkide osakaal võrreldes kodus tekkivate jääkidega tegelikult suhteliselt väike. Toidujäätmeid tekib kõige enam kodumajapidamistes (u 20 korda rohkem kui kauplustes): toitu valmistades ja hoiustades, aga ka ostukoguste vale planeerimise tõttu.
Jaekaupmeeste jaoks on siin katsumuseks eesmärk tagada klientidele kaup lubatud sortimendis kogu lahtiolekuaja jooksul. Kuigi toidukaupade sortimendi kujundamises ja kaupade müügikoguste prognoosimises tehakse pidevalt sisulist tööd, jääb teatud kogus toidukaupa realiseerimisaja jooksul paratamatult müümata ja need kogused siis kas annetatakse või kõrvaldatakse vastavalt kehtivale korrale.
Paljud ettevõtjad Euroopas ja ka Eestis näitavad üles sotsiaalset vastutust ja varustavad puuduses elanikke toidu- ja esmatarbekaupadega mittetulundusorganisatsioonide abiga, Eestis näiteks Toidupanga kaudu. Samal ajal raskendavad protsessi paljud kitsaskohad nii õigusaktides kui ka praktilises korralduses. Toidu annetamise lihtsustamiseks on paljudes riikides (näiteks Saksamaal) loodud käibemaksu arvestamise erandid.
