Miinus
Riin Savi, Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht
Kauba annetamine ei peaks olema kohustus, vaid võimalus. Sotsiaalne vastutustundlikkus võiks kujuneda pigem isereguleeruva konkurentsieelisena.

Kõikide osapoolte koostöös ja riigipoolsete ajendite loomise kaudu oleks kindlasti võimalik saavutada toidu annetamise optimaalsus ja nii jõuaks abivajajateni ka rohkem toitu.

Jaekaubanduses on toidujääkide osakaal võrreldes kodus tekkivate jääkidega tegelikult suhteliselt väike. Toidujäätmeid tekib kõige enam kodumajapidamistes (u 20 korda rohkem kui kauplustes): toitu valmistades ja hoiustades, aga ka ostukoguste vale planeerimise tõttu.

Jaekaupmeeste jaoks on siin katsumuseks eesmärk tagada klientidele kaup lubatud sortimendis kogu lahtiolekuaja jooksul. Kuigi toidukaupade sortimendi kujundamises ja kaupade müügikoguste prognoosimises tehakse pidevalt sisulist tööd, jääb teatud kogus toidukaupa realiseerimisaja jooksul paratamatult müümata ja need kogused siis kas annetatakse või kõrvaldatakse vastavalt kehtivale korrale.

Paljud ettevõtjad Euroopas ja ka Eestis näitavad üles sotsiaalset vastutust ja varustavad puuduses elanikke toidu- ja esmatarbekaupadega mittetulundusorganisatsioonide abiga, Eestis näiteks Toidupanga kaudu. Samal ajal raskendavad protsessi paljud kitsaskohad nii õigusaktides kui ka praktilises korralduses. Toidu annetamise lihtsustamiseks on paljudes riikides (näiteks Saksamaal) loodud käibemaksu arvestamise erandid.