Poolt ja vastu: kas riigieksamid on oma aja ära elanud?

 (34)
Poolt ja vastu: kas riigieksamid on oma aja ära elanud?
Foto: Vallo Kruuser

POOLT

Aivar Haller,
lastevanemate liidu juhatuse liige

Riigieksam on kohalikele kogukondadele, nii õpilastele kui ka õpetajatele ebanormaalne stressiallikas.

Eksam pole loomulik elu osa. Jah, me võime öelda, et loodusrahvastel on initsiatsiooniriitused, aga need kontrollivad eluküpsust. Riigieksam ei kontrolli eluküpsust, vaid faktiteadmisi ja nende tähtsus väheneb tänapäeva elus järjest.

Ainus kindel ja muutumatu asi siin maailmas on see, et kõik muutub. Ja kui keegi ütleb, et riigieksamite vajalikkuses ei saa olla mingit muutust, siis see on liialdus.

Riigieksam on ikkagi standard ja püüab väga erinevaid inimesi kõiki ühe mõõdupuuga mõõta. Eestis on siiani praktiliselt puudunud regionaalpoliitika ja riigieksamitega jätkates jätkame ühtlasi sisuliselt põhjendamata standardiseerimist ning otsuste tegemist kusagil kaugel ja eemal. Kindlasti on vaja erinevaid valikuid. Neile, kes ei soovi edasi õppida, peaks olema hoopiski küpsuseksamid, mille sisu üle otsustab kohalik kogukond. Kas see on Avinurmes tünni valmistamine või Hiiumaal võrgu kudumine, seda mina ei tea. Seda peavad teadma kohalikud inimesed.

Aivar Haller Foto: erakogu


VASTU

Kaja Karo,
Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist

Ülikooli vastuvõtu seisukohast on riigieksamitel pigem oma kindel roll, sest nad muudavad kandidaatide väljavalimise lihtsamaks.

Riigieksameid ellu kutsudes seati eesmärk, et tulemused võimaldaksid riigil hinnata õpilaste gümnaasiumi läbimise edukust ja ülikoolid saaksid kasutada samu eksameid üliõpilaste vastuvõtmiseks. Riigieksamid andsid ülikoolidele ka objektiivse aluse kandidaate pingeritta seada. Nõnda oli sisseastumiseksameid vaja korraldada ainult juhul, kui oli vaja välja selgitada kandidaadi erialased eeldused. Pealegi vähenes nii õpilaste suvine eksamistress ja õppejõudude töökoormus.

Eelmisel aastal riigieksamite sooritamises tehtud muudatused on küll teinud riigieksamite tulemuste kasutamise ülikoolide jaoks mõneti keerulisemaks, kuid need võimaldavad siiski vastuvõttu optimeerida. Nimelt sooritatakse eelmisest aastast alates gümnaasiumi lõpus ainult kolm riigieksamit. See suurendas ülikoolides uuesti sisseastumiseksamite osakaalu ning õpilased teevad taas suviti topelt eksameid gümnaasiumi lõpetamiseks ja ülikooli sisseastumiseks.

Kaja Karo Foto: erakogu
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare