POOLT

Mari Jüssi, säästva Eesti instituudi vanemekspert
Kindlasti on piirkiiruse vähendamine peamine, millega linnas liiklusohutust suurendada.
Mari Jüssi

See on hädavajalik. Kõik muud vahendid on pigem kosmeetika. Näiteks Helsingis kehtestati 1990. aastate alguses piirkiirus 40 km/h ja veidi hiljem 30 km/h ning see oli kindlasti tulemuslik. Plekimõlkimised ja jalakäijate allaajamised vähenesid sellest ajast isegi kolm-neli korda. Ühtlasi suurendas see jalakäimise ja ratta kasutamise populaarsust ning vähendas müra. Seega on piirkiiruse vähenemine ka keskkonnahoidlik.

Muidugi, ega üksnes märgiga piira – et paneme aga laiale magistraalile 30 km/h märgi ja arvame, et probleem on lahendatud. Keskkond ise peab kiiruse vähendamist soosima. Kitsamad sõidurajad, laiemad kõnniteed, parema käe reegliga ristmikud teevad kõik liiklust rahulikumaks. Tallinnas Kalamajas Soo tänaval õnnestus vähendamine väga sümpaatsete tagajärgedega.

Tasapisi on viisakus ülekäiguradadel siiski suurenenud. Ent peab tunnistama, et Tallinna liikluses on „nõelumiskultuur” üsna levinud. Tehakse ohtlikke möödasõite, et siis punase tule taha maanduda. See teeb liikluse tervikuna närviliseks, tunnen seda ratturina pidevalt.

VASTU

Dago Antov, TTÜ professor
Kesklinnas tuleks kiirus küll alla tuua, kuid seda on mõistlikum teha tehniliste vahenditega.
	 Dago Antovˇ

Ennekõike on tegemist liikluse rahustamise meetmetega. Pean siinkohal silmas ohutussaari, teekitsendusi, kõrvaltänavate künniseid. Juhtidele need enamasti ei meeldi, aga need rahustaksid liiklust paremini kui administratiivsete meetmetega piirkiiruse vähendamine. Jalakäijate turvalisust ei suurenda ka liiga pikad ülekäigurajad. Suuremate magistraalide nagu Liivalaia tänava puhul 40 km/h kiiruspiirang ei mõjuks. Kui politsei on tee ääres, siis oskame küll rahulikult sõita, aga kui teda seal parajasti pole, siis kiirus suureneb. Liivalaia on väga lai tänav, kus liiklusvoog on suur. Mida laiem on tänav, seda suuremaks lähevad kiirused.

Piirangute kehtestamised on juhtide hulgas väga ebapopulaarsed. Mõnel väiksemal tänaval saab tõesti piirkiirust vähendada. Soomes tehtud uuringud viitavad, et piirkiiruse vähendamine iseenesest oleks liiklusohutuse seisukohast positiivne, ka ummikud ei suureneks märgatavalt. Ent laiaulatuslikku piirkiiruse vähendamist oleks kesklinnas paraku keerukas jõustada.