Poolt ja vastu: kas tööõpetus peaks koolides olema sooneutraalne?
Isegi küsimusepüstitus on kummaline. Miks peaks tööõpetus kuidagi soorollides kinni olema?
Siiani pole ühelgi meie kooli lapsevanemal isegi pähe tulnud seda küsimust tõstatada. Ma üldse ei eita, et soorollid on olemas, ainult et inimesed on tänapäeval natuke vabamad neid defineerima, täpsustama ja lahti mõtlema. Meie tegime poistele ja tüdrukutele ühesuguse tööõpetuse 16 aastat tagasi – kohe siis, kui oma kooli avasime. Meil on puutööklass, näputööklass ning kokandus- ja kodundusklass.
Muidugi ei dikteeri me kuidagi, kes millist tüüpi tööõpetust peaks võtma. Esimestes klassides ollakse küll sotsiaalsetel põhjustel rohkem omaette – väikestele poistele ja tüdrukutele lihtsalt meeldib rohkem omasuguste seas olla. Aga aine küll sugusid ei dikteeri. Stuudiumi keskel on endal võimalik valida, kas tegeleda puutöö või kokandusega. Juhuslikult puutööklassi sisse hüpates olen seal sageli näinud rohkem tüdrukuid kui poisse ja õppeköögis rohkem poisse kui tüdrukuid.
Pealegi on nii puu- kui ka näputöö sisu ennekõike käeline peenmotoorika, mis aitab aju käima panna. Heegeldamine on ühtviisi kasulik tüdrukutele ja poistele. Kokandusest rääkimata, see on täiesti soosõltumatu tegevus. Tänagem loodust või ajalugu, et kokandusest on huvitatud pea eranditult kõik.
Poistel on tavaliselt suurem huvi puutööde ja teiste näiteks mehaanikaga seotud tööde vastu. Seega määrab poiste valikutes palju nendepoolne huvi, mitte kooliprogramm. Aga ainult selle juurde nad ei jää. Vahepeal õpetatakse ka poistele heegeldamist, tüdrukutele aga näiteks kursusi puutööst.
Me ei taha lapsi murda. Me tahame, et lapsed kasvaksid tervikuna. Aga selleks et hakata elama ja liikuma, on vaja vastandite dünaamikat. Kõik uuringud näitavad ja üldiselt võib ka peale vaadates öelda, et poisid ja tüdrukud on siiski mõnevõrra erinevad. Polaarsus on väga oluline.
Tegemist on üksiku, üldise ja erilise dialektikaga. Poiste ja tüdrukute käitumismudelid ja käitumisrollid on erinevad. Seda üldiselt. Konkreetsed isikud võivad sellest mudelist üsna palju erineda. Mõned poisid on tüdrukutega sarnasemad ja teised mitte. Neile, kel huvi on, pakumegi võimalust võtta rohkem osa ka vastassugupoole tööõpetusest.
Ma ei poolda täielikku nivelleerimist nagu näiteks Rootsi mudeli korral. Kui utreerida, võib ju ka seksuaalsuhteid asendada ajju pistetud elektroodiga, aga looduse antud erinevusi tegelikult ei tasanda. Aga kui mõni kardab, et kindlatele soorollidele sobivate ainete õpetamine piirab neid tulevikus tööturul, siis kellele meist on tulevik avatud? Kes teab, mida tulevikus päriselt vaja läheb? Seda inimest võiks küll kohe Nobeli preemia puhul õnnitleda.
