Praamiäri ja suured tissid

Ahoi, ristirahvas!

Olen täna lõbusas tujus. Väike naps teeb ju ikka meele rõõmsaks! Ja mina olen päris korralikult tinutanud. Loomulikult ei joo ma Läti viina – see on minu jaoks liiga odav. Jumal joob alati kõige kallimat! Norra viina! Ajan huuled torusse, nagu hakkaksin vilet laskma, aga tegelikult hoopis imen otse taevast Norra viinapoed tilgatumaks. Las lollpead siis imestavad, kuhu nende naps laost kadus. Kõik on minu kõhus, jumaliku põie sees!

Muidugi ei jäta ma purjutamise ajal ka tööasju hooletusse. Äri peab käima ja raha liikuma! Helistasin oma noorele peapiiskopile ja ütlesin, et me võtame nüüdsest Saaremaa ja Hiiumaa praamiäri üle.

„Ära muretse, väike Urmas,” kõnelesin ma. „Mina olen jumal ja minu käes on vägi ja võim ja mina teen nii, et Türgist ja Poolast tellitud uued laevad mitte iialgi valmis ei saa, aga asenduslaevu söövad rooste ja koi. Ja Tallinna Sadama juhtkond jääb päev-päevalt totramaks, aga majandusminister läheb päris lolliks. Ja siis tuleb suur ulgumine ja hammaste kiristamine ning vaevatud inimlapsed kisendavad suures hädas taeva poole, sest need, kes on saarel, tahavad tulla mandrile, aga need, kes on mandril, tahavad minna saarele – kuid mässav meri on ees. Ning siis astud esile sina, mu ustav sulane, lähed mere kaldale ja tormine meri taandub minu käsul sinu ees ja sa juhatad rahva läbi Väinamere, nii nagu seda tegi kunagi Punase mere ääres Mooses.”

„Aga ega kurjad kalad mind ei hammusta?” küsis Urmas.

„Ei, nad ei hammusta sind, väikemees, sest sa oled minu kaitse all!” seletasin ma lahkelt. „Aga pea meeles, poiss, sa ei juhata inimesi läbi mere mitte tasuta! Sinu kannul tohivad kõndida ainult need, kes on ostnud pileti, mis maksab 14 eurot ja 50 senti! Aamen!”

„Otse loomulikult saab presidendiks see, kellel on kõige suuremad tissid!” – „Et siis põhimõtteliselt võib ka Siim Kallas saada?” – „Vabalt!”

Ja kuna kurk oli kuivama hakanud, siis ajasin jälle huuled torru ja imesin järgmise Norra viinapoe tühjaks.

„Jah, see on päris uhke äri,” kiitis Urmas. „Aga jala ma küll mööda merepõhja käima ei hakka. Teeme nii, et mina sõidan oma uue bemmiga ees ja rahvas sörgib kannul.”

„Võib ka nii, mu väike autopede,” laususin ma lahkelt. „Sa ei tea, kui armas sa mulle oled! Millega sa praegu tegeled, poja?”

„Mul on sõber Taavi külas,” vastas Urmas. „Ma annangi toru talle, tal on sulle üks küsimus.”

„Tere, jumal!” kostis hetke pärast Taavi hele hääleke. „Ütle, kes saab uueks presidendiks? Mina olen peaminister ja mul on tarvis seda teada. Ja Urmas on ka uudishimulik.”

„Poisid, poisid, mis küsimus see selline on!” naersin mina. Tuju oli läinud juba üliheaks. „Otse loomulikult saab presidendiks see, kellel on kõige suuremad tissid!”

Toru teises otsas tekkis hetkeks vaikus, siis küsis Taavi kohmetult:

„Aga kellel siis on?”

„Ahhaa!” itsitasin mina. „Vaat see selgub alles valimispäeval! Mina olen jumal ja võin tisse külge riputada kellele tahes!”

„Et siis põhimõtteliselt võib ka Siim Kallas saada?” imestas Taavi.

„Vabalt!” teatasin mina. Ei viitsinud enam juttu ajada, panin plaadi mängima ja imesin endale otse Kükita Grillist paar hamburgerit. Alkohol tekitab hundiisu!