Praha kevade mahasurumisele saadeti ka pataljon Eestist

Teada on eestlasi, kes teenisid Nõukogude armees ja saadeti 1968. aasta augustis Praha kevadet maha suruma, aga vähe teatakse, et Tšehhoslovakkiasse saadeti ka terve pataljon Eestist.

Viimane Eesti NSV KGB asejuht Vladimir Pool kergitas 47 aasta tagustelt sündmustelt saladusteloori ja täitis lünga ajaloos. „Ajalugu pole teatavasti mustvalge,” märkis Pool.

Konkreetse sündmuseni jõudmiseks tuleb kõigepealt selgitada, et kogu Nõukogude Liidus (NL) olid autobaasid ja -kolonnid. Esimesi oli rohkem, lausa igal ametkonnal, teisi aga näiteks Eestis ainult viis. Tsiviilisikud ei teinud autobaasidel ja -kolonnidel vahet ega teadnud, et kolonnide üks ülesanne oli sõjaseisukorra ajal automaatselt autopataljonideks muutuda. Autokolonni direktorist sai sellisel juhul pataljoni komandör. Autokolonnis olid ka paremad autod, töötajad olid reservsõdurid ja -ohvitserid. Igas kolonnis oli kolm salka, mis sõjaseisukorra ajal muutusid roodudeks.