Tallinna inglise kolledžis ja Eesti rahvusvahelises koolis psühholoogina töötava Lucia sõnul on eestlased väga sõbralik rahvus, ehkki teatava mööndusega. „Ma pole ennast kunagi diskrimineerituna tundnud, aga olen alati tundnud, et mind ei võeta omana,” kirjeldab seltsiv uruguaylanna, kuidas tal on inimeste lahkusest ja sõbralikkusest hoolimata kohati siiani massi sulandumisega raskusi. Lucia sõnul on selline suhtumine väsitav, sest ta tunneb kogu aeg, et peab justkui Uruguayd esindama ja ootustele vastama.

Loe pikemalt, kuidas peaksid Eesti mehed oma elu muutma, et kaoks kihk ja vajadus närvide rahustamiseks jooma kukkuda.