Puhastus Siberi moodi

Viiendat kuud perega Siberis elav Tuuli Roosma pajatas LP-le, mida ta on seal elades õppinud. Ja kui lihtne on olla õnnelik.

Kevadel pakkisid tele- ja filmitegijad Tuuli Roosma (37) ja Arbo Tammiksaar (41) kokku oma kaksikud poisid Kristjani ja Andrese (3), eluks vajaliku miinimumkraami, mõned raamatud ja plaadid ning sõitsid Siberisse.

Seni Kadriorus elanud paar maandus Mongoolia piiri lähedale Krasnojarski kraisse, Eestist 6000 kilomeetri kaugusele Guljajevka külla. Et veeta seal aasta ja filmida sealse vissarionlaste ususekti igapäevaelu.

Oktoobri keskel on nende sealsest elust pajatav saade „Meie aasta Siberis” olnud kolmandat nädalat vaadatuimate telesaadete tipus, hingates kuklasse esikohal troonivale igilemmikule „Pealtnägijale”.

Jah, me armastame seda saadet ja perekonda. Me armastame ehedust. Meilivestluse kaudu kirjeldab Tuuli LP lugejale kogemusi ja elamusi sealsetest oludest oma sõnadega.

Jaburdused muruga

Kõige suuremad muutused toimusid pärast kuu möödumist. Keegi saatis mulle endast foto. Foto taustaks oli tohutu laiutav niidetud muru. Vaatasin seda fotot ja mulle tundus, et ma ei olnud mitte kunagi mitte midagi nii jaburat näinud. See niidetud muru tundus siit distantsilt vaadates nii elutu, inetu ja täiesti mõttetu.

Siin oli meil maja akna all nõgesepõõsas. Esimesel nädalal murdsime pead, kuidas aknaalust kultiveerida. Ent ühel hetkel muutus ta mõtestatuks just sellisena. Kuu aja möödudes käisime suuremas linnas ja nägime ennast äkki kõrvalt. Kõik inimesed tundusid seal haiged, pundunud ja kurvad. Nii nähakse tõenäoliselt meid siin. Alkoholiga maailm on ikka kole küll. Siin ongi selles mõttes ainulaadsed külad: kuna puudub alkoholism, puuduvad sellest tulenevad probleemid. Ehitatakse, tehakse tööd, kasvatatakse lapsi, luuakse uut ühiskonnakorda, tegeletakse enese muutmisega. Võrdleksin seda kogukonda hipikogukonnaga, kus ei ole mõnuaineid, vaid töö. Põhimõtteliselt ollakse teel üsna imelise maailma poole.

Siin siiski öeldakse, et linnas on kõik lihtne. Ja see teebki sealse elu kurvaks. Maksad raha ja saad. Aga siin tuleb ühiskonna toimimiseks luua head suhted inimeste vahel ja see on oluliselt keerulisem. Sest tuleb muuta ennast, oma eelarvamusi ja suhtumist. Õppida saamise asemel andma. Aga jah, siin ei tegeleta staatuse loomisega. Ei ole vaja palju riideid. Ei ole vaja kosmeetikat, Botoxit ega moodsat soengut. Uhket autot. Rikast meest ja seksikat naist.