Rainer Nõlvak: uutmoodi elamuehitus saab heaks äriks
Ehitamine hakkab praegusest erinema. Praegu on ehitaja piltlikult öeldes vasaraga tüüp, aga energiasäästliku maja püstitaja on pigem rätsepa tüüpi inimene, kes tagab, et majas pole ühtki üleliigset pilu ega külmasilda. Minimaalse energiatarbimisega maja on nagu õhupall – väikesest august piisab, et energiakulu kasvaks kordi.
Et majad energiasäästlikult ka toimiks, on vaja nutikat elektroonikat, mis ei pruugi üldse palju maksta ja mille loomiseks on Eestis ka piisavalt kompetentsi. Elektroonika peaks aitama korraldada, millal, millega ja kuidas kütta, kuidas ja millal õhutada jne. Siin on karjääritegemiseks ruumi väga paljudele inimestele.
Vanade majade energiatarve on Eestis energiasäästliku majaga võrreldes keskmiselt nelja- või viiekordne. Pole välistatud, kui kommunaalarved lähevad nii suureks, et odavam on uus maja ehitada kui mõttetuid arveid maksta, ja uutes majades on ka elukvaliteet parem – ei kosta naabri kolinat, ei teki probleeme elektriga, ei lähe soe läbi seina õue.
Kui mõelda, et Eesti elamufond on Lääne-Euroopa keskmisest oluliselt vanem, kolmveerand meie majadest on ehitatud Nõukogude võiduka paneelmajanduse ajal ja need majad on vanad nii moraalselt kui ka füüsiliselt, on siin võimalus väga suur. Ehitusbuumist võib ju halvustavalt rääkida, aga isegi buumi tipul jäi uusehitiste osakaal elamufondi kvaliteedi säilitamiseks vajalikust tasemest ligi kaks korda madalamaks.
Uute direktiivide valguses on potentsiaalsete uute linnade ehitamise võimalus ja vajadus päris suur.
Praegu mõtlevad iga energiasäästliku maja juures arhitekt ja insener otsast peale, kuidas targalt ehitada. See kulutab aega ja metsikult raha, et iga kord uuesti jalgratast leiutada. Kujutage ette, kui me ehitaks autot samamoodi kui maja – tuleb meister teile koju, uurib, mitu ratast on vaja ja kuhu rool panna, ning hakkab teie garaažis toimetama. Vabrikust tulnud auto on kümme korda odavam kui maja, kuid tehnoloogiliselt keerukam. Eestis püstitati suurem hulk maju viimati Õismäele. Kaasaegse tehnoloogia ja mastaabiefekti abil õnnestuks sellisel skaalal mitu korda odavamalt ehitada kui praegu.
