Raivo Järvi poeg Richard Järvi esmakordses usutluses homses LP-s: mul oli maailma parim isa!

Üle kolme aasta on Richard Erik Järvi sättinud oma elu üksi. Ilma kunstnikust, saatejuhist ja poliitikust isa Raivo Järvi toetava õla, alati mõistva suhtumise ning kuldaväärt nõuanneteta.

Richard on iseseisva eluga väga hästi hakkama saanud. Ta õpib Tartu ülikooli õigusinstituudi Tallinna filiaalis õigusteadust ja töötab Riigi Kinnisvara AS-is hankespetsialistina. Richard on säravate silmade ja kelmika naeratusega noor mees, kes saab pooleteise nädala pärast 26-aastaseks. Viiekuusest alates on teda kasvatanud ainult isa. Raivo Järvi oli oma eluajal särav näide musterüksikisast, keda ikka isadepäeva puhul eeskujuks seati. Seda, et tegemist oligi maailma kõige parema isaga, räägib oma elu esimeses intervjuus ka tema poeg.

Mis sulle isast kõige esimesena meenub?
Maailma parim isa! Olen mõelnud, äkki teen tagantjärele enda jaoks asju ilusamaks, aga ei – olime isaga parimad sõbrad, ta oli mu suur eeskuju. Ja on praegu mu kaitseingel.

Milline on maailma parim isa?
Ennastohverdav. Ülimalt heatahtlik. Ükskõik milles mul abi vaja oli, sain temalt alati vastuse. Ta oli väga tark inimene. Ja teiste suhtes ennastsalgav. Meil polnud temaga kordagi ühtki vaidlust, me pole teineteise peale kunagi häält tõstnud.

Te olite väga lähedased. Kuidas oled isa surmaga leppinud, kaotusvaluga toime tulnud?
Üsna hästi. Paljud seda ei teadnud, aga tema tervis halvenes pika aja jooksul. Tema surm ei olnud mulle kui välk selgest taevast. Teadsin kuu aega ette, et see kõne tuleb. Käisin iga päev ta juures haiglas. Oli teada, et ta tervis on nii halb, et ühel päeval tuleb minna... Otsest hüvastijättu meil isaga ei olnudki, aga asjad, mida oli vaja öelda, said öeldud. Tema sõnad on mul hästi meeles.

Mida isa sulle lahkudes ütles?
Ta soovis, et ma ülikooli kindlasti ära lõpetaksin. See on asi, millest hoian kinni. Kahjuks on see mul natuke veninud, aga ma viin selle kindlasti lõpule.

Isa hakkas peret looma üsna hilja, 35-aastaselt, ja sai kohe üksikisaks.
Tema sellest eluperioodist tean ma hästi vähe. Tean, et asjad oleksid võinud olla hoopis teistmoodi. Isa oli vist natuke noorem kui mina praegu, kui uppus tema elu armastus Raili, kes oli Estonia baleriin. Purjekaga juhtus õnnetus, ta leiti kuu aega hiljem. See emotsioon, mis on isa kaudu minuni kandunud, on olnud terve elu hästi-hästi soe. Isa käis kuni lõpuni tema haual. Olin temaga tihtipeale kaasas. Panime hauale küünla...

Pikka ja avameelset intervjuud Raivo Järvi pojaga loe juba homme ilmuvast LP-st!