„Rakett 69” noorim võitja armastab maasikateed ja unistab kosmoseprogrammist

„Need olid kõige pingelisemad 112 sekundit minu elus,” ütleb „Rakett 69” teadussaate noorima võitja tiitlit kandev Karl Vilhelm Valter.

Enne närvesöövat finaali oskas Karl Vilhelm (16) nii täpselt kella vaadata ja sekunditele tähelepanu pöörata ainult siis, kui õpetaja oli mõne hetke söögivahetunnist varastanud. Päriselt pole 112 sekundi eest kätte võidetud saatevõit noormehele veel kohale jõudnud.

Gustav Adolfi gümnaasiumis (GAG), kus Karl Vilhelm kolme nädala pärast eksamitega põhikoolile joone alla tõmbab, on seina peal kooliõde Frida (2016. aasta saate võitja) ja koolivend Timothy Henry Charles Tamme (2012. aasta saate võitja) fotod. Üks raam seisab nende kõrval tühjalt, all kiri: siia läheb järgmise GAG-ist pärit „Rakett 69” võitja foto. Raam ei pea kaua tühjalt seisma, Karl Vilhelmist on selle tarvis fotogi juba tehtud.

Saate kulminatsioon on möödas, lahing teise finalisti Gert Leesiga peetud ja 10 000 euro suurune teadusstipendium taskus. Finaalis ehitatud Rube Goldbergi masinaga jäi Karl rahule ega kahelnud tiimiliikmete valikus hetkekski. Rube Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis peab lahendama väga lihtsa ülesande võimalikult keerulisel viisil. Masina töö algusest lõpuni peab kuluma võimalikult täpne väljaarvutatud aeg. Sel korral oli selleks 112 sekundit.

Praegu tahab Karl Vilhelm „Rakett 69” trallist lihtsalt natuke hinge tõmmata. Saate tõttu saadud hüüumärke (GAG-is tegemata tööde tähis – toim) kogunes päris palju, kuid nüüdseks on ta järelevastamistega mäel. Õpetajad küll kiitsid tublit esinemist televiisoris, kuid see ei vabastanud näiteks geograafiatunnis jõgede ja järvede kontrolltööst. Peagi saavad viimasedki kontrolltööd tehtud ja põhikool läbi. Sügisest jätkab noormees gümnaasiumiteed samas koolis, kuigi tegi sisseastumiskatsed ka Vanalinna hariduskolleegiumisse. „GAG pakub nii palju võimalusi ning koolikaaslased ja õpetajad on ka hästi toredad. VHK-sse proovisin teatriklassi. Seal on hoopis väiksem kollektiiv ja teised väärtused, põnev oli seda korraks uudistada,” räägib Karl Vilhelm.

See pole saade, kus esineb kõhurääkija, vaid kus peale meelelahutuse saab iga kord midagi uut ja põnevat teada.

Valimisõigusliku noorena jälgib Karl Vilhelm nii Eestis kui ka välismaal toimuvat. Haridus- ja teaduspoliitika koha pealt on ta rahul, et riik annab koolidele rohkem võimalusi õppeprogrammidesse heas mõttes sekkuda. „Muidugi loevad ka õpetajad, kes aineid annavad. Ainult pedagoogid saavad ained õpilastele huvitavaks teha.”

Teadushimulise noormehe unistus on aga sootuks kaugem ja utoopilisem kui ESTCube: ta tahaks Eestile oma kosmoseprogrammi. See tõmbaks füüsikat armastava Karl Vilhelmi kohe kaasa. Teadusest rääkides rõhutab raketisaate võitja, et kindlasti ei tohi nii Eestis kui ka Euroopas ainulaadne noorte teadussaate projekt lõppeda. See pole saade, kus esineb kõhurääkija, vaid kus peale meelelahutuse saab iga kord midagi uut ja põnevat teada. „Seda saadet minuealised kahjuks üles ei leia, sest telerit ei vaadata üldse. Teadust propageerivad juutuuberid peaksid kõik selle internetti viima, muidu ei muutu midagi,.” kirjeldab Karl Vilhelm YouTube’i generatsiooni, kes ei tea telerist ega telesaadetest suurt midagi.

Klaver ja trompet

Karl Vilhelm eelistab vaba õhtut nautida pigem kannutäie maasikatee ja internetist millegi põneva kohta lugemisega kui alaealiste pidudel alkoholi joomisega. „Mulle meeldib, kui sõbrad tulevad kokku, mängitakse pilli ja ollakse lõbusad ilma meelemürkideta,” lausub Karl, kes ei ütle ära ka nobeda sõrmejooksu treenimisest klaveril või trompetil. Karl on iseõppija. Muusikakoolis pole ta käinud, muusikapisiku sai Arsise kellade koolist. „Minu arvates tapab muusikakool inimestes rõõmu ja lusti muusikat teha. Mulle meeldib seda teha nii, et keegi ei sunni. Muusikata ei veeda ma ühtegi päeva,” ütleb noormees ja lisab, et bändi- ja orkestrivabu nädalavahetusi on tal haruharva.

Karl Vilhelm mainib mitu korda jutu sees Roosi-nimelist neiut. „Ta on väga armas inimene ja mul on vedanud, et saan Roosiga toredaid hetki jagada ja ta saab minu naljadest aru. Roosi on muusikute perest ja tegeleb balletiga.”

„Mulle meeldib, kui sõbrad tulevad kokku, mängitakse pilli ja ollakse lõbusad ilma meelemürkideta.”

Kui palun Karlil meenutada, kas ta teab mõnd teaduseteemalist poplaulu, ei pea ta kaua mõtlema. „„Periodic Table Song” on laul, kus terve Mendelejevi tabel kaasahaaravalt ette lauldakse, ja Imagine Dragonsi „Radioactive” on samuti hitt, mis räägib tulevikustsenaariumidest mõne teadusterminiga.” Viimati jäi Karl ümisema Kiievis toimuval Eurovisionil esitusele tulevat Koidu ja Laura duetti „Verona.”

Ja lõpuks vastus neile, kes panid „Rakett 69” saate ajal tähele Karli vallatut juuksepahmakat. Tema ema arvates saaks sellest vahva kollaaži, kuidas igas saates olid poja juuksed otsustanud omasoodu käituda. „Alguses üritasid juuksurid midagi sättida, aga finaalis oli neil küll vist täiesti ükskõik, mis seal peas toimub. Kuna isal on juukseid aina vähem peas ja äkki on minul ka kiilaspäisuse geen, siis sinnamaani püüan neid kuidagi huvitavalt alles hoida,” naerab Karl Vilhelm.