Raske haigusega võitlev rattalegend Aavo Pikkuus homses LP-s: vahel olen tõesti mõelnud, milleks see kõik… Aitab küll!
„Käin hommikul arsti juures, pärast seda võime kohtuda,” ütleb kunagine jalgrattaäss, me legendaarne sportlane Aavo Pikkuus (61).
Lasen mõned faktid peast läbi: 40 aastat tagasi suvel krooniti ta Montrealis olümpiavõitjaks, 35 aastat tagasi tegi viis korda Eesti parimaks atleediks valitud Pikkuus tipptasemel rattaspordiga lõpparve. Ta oli siis kõigest 26-aastane, aga juba tõeline legend.
Muidugi tean, et Pikkuusi tervis on olnud aastaid kehv. Siiski on kurb näha, kuidas ta märkimisväärses ülekaalus vaevaliselt oma Tartu kodus liigub. Ja mis seal salata, me vestluse põhitoon kipub samuti kuidagi nukraks, kuigi pulli saab ka.
Sissejuhatuseks teatab vana rattamees pisut pahuralt, et ei luba endast pilti teha.
Pikkuus võtab kohvi, puistab sinna terakese suhkruasendajat, istub diivanile ja kurdab, et eetrit pole viimasel ajal saada, aga tal on seda vaja aeg-ajalt võtta.
Milleks teile eeter?
Veresuhkru pärast. Mul on vahel veresuhkur nii kõrge, et arstid ka ei saa aru, kuidas ma elan. Siis võtan eetrit. Keegi ei saa aru, kuidas, aga see toimib. Vaata, sa mul armi näed siin? (Näitab laubale, kus pole tegelikult midagi märkimisväärset näha.)
Kui pärast esimest oppi haiglast välja tulin, tõi ema eetripudeli ja ütles: „Määri!” Ja võtku ma sisse ka. Ma ei julgenud. Helistasin arstile, et mida teha. Arst ütles, et kui saan, siis võtku ma muidugi. Kahe nädala pärast polnud armi ollagi.
Muide, omal ajal, kui olin kusagil treeninglaagris ja sain külma, võtsin ikka pitsi eetrit. Teised trennikaaslased muidugi huilgasid: „Mis sa haised siin!” Aga ma püsisin terve. Teised jäid haigeks. Aga no mis mina…
Pikkuus räägib murelikult vanema tütre raskest haigusest ja pärast seda tütremehe terviseprobleemidest. Seejärel jõuab ringiga endani. Pikkuusi on pikki aastaid vaevanud peaajukasvaja. „Mul on olnud kolm oppi. Rohkem opereerida ei saa. Tähendab saab, aga siis pead siit (näitab kätega pea piirkonda) lahti võtma. Edaspidi käi kogu aeg kiivriga ringi. Kui pea kuhugi vastu ära lööd, oled kohe kutu,” räägib vana rattakuulsus, kuni nõudlik uksekellahelin ta juttu sekkub. Vaevaliselt läheb Pikkuus ukse juurde. Kristlikud usukuulutajad soovivad pisut rääkida, aga vana rattamees ei taha neid kuulata ja lööb ukse kinni.
Rääkisime enne te tervisest. Käisite hommikul arsti juures?
Käin analüüse andmas. Vaadatakse üle, mis seis on. Hakkasin uut rohtu saama. Ise süstin iga päev. Ootasin kuus kuud, enne kui sain hakata süstima. See ravim polnud haigekassa nimekirjas. Tundub, et hoiab haigust vaos. Nüüd on enesetunne parem. Teine ravim, mida olen 20 aastat süstinud, ei mõjunud enam.
Kui peaksin seda ise maksma… Tead, eelmise rohu hind, mida maksin pikki aastaid ise, oli 17 000 krooni (ligi 1100 eurot – toim) üks süst. Kujutad sa ette, kust see raha võetakse?
Pikka intervjuud legendaarse rattasõitjaga saad lugeda juba homme ilmuvast LP-st!
