Raul Rebane: Tähtis pole, mida räägitakse, tähtis on, mida kuuldakse
Üle 20 aasta teleajakirjaniku tööd teinud ja 12 olümpiamängudel töötanud Raul Rebane ise enam telepurki ega meediatööle tagasi ei kipu ja veebruaris Sotši ei sõida. Üle pika aja oli tal suvel aega Eestis ringi sõita, sest ei käinud Gerd Kanteriga suurvõistlustel kaasas. Raul kannab abikaasa kootud rebasega kampsunit ja meenutab, et „telelapsepõlves” oli tal kampsuni-imago ja ta sai palju kirju, kus prouad temalt mustreid küsisid. Ta tsiteerib sageli oma vanemaid ja peab laulupeolisi Eesti kõige suuremaks ja võimsamaks parteiks.
Raulil on asjalikku nõu neile, kes ei oska valimistel oma valikut teha, kui ka Eestile oma olemise teemal. Ennekõike on tema hinnangul Eestis puudu inimeste positiivset suhtumist ja pole kahtlust, et oma osa mängib polaaröö kombinatsioonis soome-ugri hingega. Ühtlasi ennustab ta juba mõne aasta pärast tulevaid suuri muutusi, seda neljal põhjusel: kodanikuühiskond tugevneb, meediapilt muutub nii sisult kui ka vormilt, paljudel põhjustel muutub erakonnamaastik ja muutuvad meie hirmud, eelkõige noortel.
