Rein Rannap meenutab lapsepõlve olematute ooperite ettelaulmist ühiskorteri vannitoas

„Äärmistele poegadele panin nimed ise, keskmise puhul kahjuks ei õnnestunud abikaasat postkontorist tehtud kaugekõnede teel veenda ja ta pani ise n-ö hariliku nime,” naerab armastatud muusik kodust pildialbumit lehitsedes.

Vannitoa ooperid

1955

Tallinn

Olin oma vanemate esimene laps ja seetõttu on minust tohutult pilte – ikka kohe albumite kaupa. Kuid tollane fototehnika polnud muidugi see, mis täna. See-eest on mul kustumatult meeles, kuidas ema me ühiskorteri tualettruumi üles seatud pimikus fotosid ilmutas: pani need ilmutamislahusesse ja seal kausis, minu imetlevate pilkude all, taassündisid pildid.