Reis: rikas amerikaniseeruv Omaan
Mulle ei meeldi üldse autoga sõita, aga Omaanis sai kuue päevaga läbi kihutatud sama palju kui Eestis aastaga: 2200 km. Kusjuures neli päeva kogu reisist vedelesime niisama päikese käes. Peegelsiledal ja hästivalgustatud teel, mis on nagu perfektselt silutud make-up, on küll kiusatus sõita vähemalt 200 km/h. Isegi Nissan Sunnyga (2012), mille kaheksa päeva rent oli 270 eurot ja mille 40 liitrit bensiini maksis kümme eurot.
Ilma autota oleks Omaanis ringi liikuda keeruline. Ühistransporti sisuliselt pole, ilmselt töötab nn hääletamine, mida usinalt harrastatakse. Kohalikud jooksevad üle tee nagu sprinterid, sest kiirteed poolitavad asulaid. Kes ise sõita ei taha, saab ringi seigelda ka koos mõne kohaliku džiibiomanikust giidiga, kes näiteks mägedes või kõrbes justkui maa alt su kõrvale ilmub ja oma teenust pakub. Ent see pole just odav lõbu: giid, kes pakkus meile kolmepäevast ringreisi, küsis selle eest umbes 660 eurot. Seega sõitsime ringi oma kaheveolise Nissan Sunnyga ning ainult mägedes ja kõrbes lasime end neljaveolisega ringi vedada. (Rentige ikka võimas maastur, kui mägedes ja liivas adrenaliini otsite!)