Roald Johannson homses laupäevalehes: olen pigem tegija vend kui sõnademees
Roaldi sõnul on mahukas projekt tema karjääriredelil loomulik samm, sest „Pealtnägija” tegemine on talle andnud oskuse telelugu edasi anda. „Esimesed paar hooaega ei julgenud ma ühtegi kõrvalprojekti vastu võtta, sest ei tundnud ennast kindlalt. Nüüd, kui käsitööoskused selged, tundsin vajadust ampluaad laiendada,” räägib saatejuht enda proovilepaneku tagamaadest.
1979. aastal sündinuna ei esinda Roald tegelikult põlvkonda, kellest võiks oodata perestroikaga lõppenud estraadiepohhi staaride portreteerimist ja uurimist. „Veetsin suure osa oma lapsepõlvest ukraina päritolu vanaisaga, seega oli Kesktelevisioonil ja Vene estraadil minu elus vägagi arvestatav koht,” kummutab ajakirjanik minu eelarvamuse. Kui produtsent Ken Saan saabus ideega teha Moskvas suur retrokontsert, paelus see mõte Roaldit kohemaid.
„Kenil on alati sada ideed, millest siis mõni on hea ka,” naerab ta, kuidas algsest tõsieluvõtmes kontsertfilmist formuleerus hoopis pikem sari. Roaldi sõnul on see austusavaldus Eesti muusikute põlvkonnale ja omamoodi ajalooõpik nooremale generatsioonile.
Miks peab Roald end vana-kooli-meheks, miks imponeerib talle Vene kultuur ja millised plaanid on mehel Pealnägijaga, sellest saad lugeda juba homme, laupäevalehes LP!
