Suurärimees Heiti Hääl homses LP-s: oma arvamuse väljaütlemisega saan üksnes vaenlasi juurde, paremaks ei muutu sellest midagi
Kohtume umbes 1200 töötajaga kütuste, energia, jäätmekäitluse ja kinnisvaraga tegeleva Alexela Grupi suuromaniku Heiti Häälega kaks korda.
Esiti siis, kui Venemaa oli teatanud otsusest lõpetada kütusetransiit läbi Baltimaade. Selge see, et transiidiärimehe jutt ei olnud päikeseline. Vähe sellest, olukorda teravdas üks tobe vahejuhtum. Nimelt ütles ta Eesti transiidiäri kurba perspektiivi kommenteerides Äripäevale eneseiroonilise repliigi (see puudutas tema eneseirooniat pähkliaju kohta), mis lehes valesti tsiteerituna jättis mulje, et Hääl alavääristab valitsust. Sellele reageeris talle omases võtmes minister Jürgen Ligi. Õhus oli solvumist, aga mitte asjalikku arutelu selle üle, millest Hääl tegelikult rääkis. Teine kord kohtusime siis, kui Häälest oli saanud vanaisa. Ja seekord vastas küsimustele justkui hoopis teine inimene.
Olete kunagi kurvalt tõdenud, et üks, mida oma elus kahetsete, on see, et äritegemise tõttu ei ole te laste kasvatamises osalenud.
Vastab tõele. Loodan, et mul õnnestub tulevikus olla märksa parem vanaisa.
Nüüd on see juhtunud, mõne nädala eest saitegi tütretütre vanaisaks. Mida see elus muudab?
Reaalses elus oli nii – ega sellest vist ei sobigi ajalehes kirjutada –, et kui mu oma naine ligi 26 aastat tagasi haiglast helistas ja teatas, et nad tulevad pojaga päev varem koju, siis mõtlesin korraks: kas äkki homme ei saaks? Täna on ikka jube kiire. Nüüd, kui lapselaps sündis, siis teatasin sekretärile, et kahel järgmisel päeval jäävad kõik varem kokku lepitud koosolekud ja kohtumised ära.
Varem pole sellist asja juhtunud?
Ei. Emotsionaalselt on esimese lapselapse sünd minu jaoks midagi täiesti teistsugust.
Nüüd võtate pere jaoks rohkem aega?
Arvan, et see aeg, kus pere jaoks üldse aega pole, on möödas. Mu elu on nüüdseks vägagi muutunud. Enamik õhtuid olen kella seitsmeks tööga lõpetanud ja nädalavahetustel pole tööl käinud juba paar-kolm aastat. Võtan endale rohkem aega tegeleda asjadega, mis meeldivad.
Aga räägime transiidist ja sellest kurikuulsast tsitaadist, mis palju müra tekitas. Ütlesite Äripäevale praegust transiidiseisu hinnates eneseirooniliselt, et ju teil on pähkliaju, et suurtest asjadest aru ei saa. Sellest sai ajakirjaniku apsu tõttu lause, kus tituleerisite pähkliajudeks me võimumehi. Jürgen Ligi reageeris teravalt.
Minister Ligi reageeris täiesti adekvaatselt. Tema ei teadnud, et Äripäev eksis mind tsiteerides.
Ja võttis selle peale solvuda?
Ta võttis solvuda, aga tegelikult ütles ta ju õigesti. Näe, ongi tegemist pähkliajuga nurka surutud või kinni jooksnud ettevõtjaga. Seetõttu ma ei oskagi muud teha kui riiki süüdistada. Fine! (Jutus on tunda valusat (enese)irooniat.)
Aga selle imeliku sõnasõja tõttu vajus fookusest välja põhiküsimus, mille pärast te muret tundsite. Transiit...
Mida meil enam pole. Peaaegu enam ei ole.
Pikka intervjuud Heiti Häälega loe juba homme ilmuvast LP-st!
