Koos raamatukirjastusega Varrak kokku pandud kaunis romaanikollektsioon saab jätku. Alates 29. oktoobrist ilmub sarjas veel kümme tõelist ilukirjanduspärli. Varraku peatoimetaja ja sarja koostaja Krista Kaer ütleb, et eelkõige koosneb sari ja ka selle jätk raamatutest, milles on juttu inimeste tunnetest, ning tunnetega puutume kokku kõik ja kogu aeg. Lood armastusest, vihkamisest, ihadest ja pettumustest on paelunud inimesi aegade algusest saadik ning jäävad paeluma ka edaspidi. Neid on lõpututes variatsioonides ja ikka osatakse neile midagi uut lisada. Tegelastele saab kaasa elada ja nendega samastuda, nende pärast nutta ja nendega koos rõõmustada – ikka ja jälle.

Esimesena ilmub jätkusarjas Prantsuse romaanikirjaniku Gustave Flauberti debüütromaan „Madame Bovary”, millest saigi tema tuntuim teos ja ühtaegu täiuslikuks ilukirjandusteoseks peetud aegumatu klassika. Raamat ilmus La Revue de Paris’s 1856. aastal järjejutuna ja seda peeti sedavõrd siivutuks, et asi jõudis isegi kohtusse. Flaubert mõisteti õigeks, kuid raamatule lisas see kõik kuulsust. Järgmisena ilmub „Inglite aeg” – armastuslugu Briti kirjanikult Iris Murdochilt, kes on võitnud lugejate südamed oma psühholoogiliste romaanidega, milles enamasti käib headuse ja kurjuse võitlus ning tähtis roll on inimeste alateadvusel. Murdochi romaanides võib armastus olla sama hästi needus kui õnnistus. Ta ise on öelnud, et üritas selles raamatus arutleda, kas ja kuidas oleksid moraal ja kõlblus võimalikud postreligioosses maailmas. Kriitikud peavad seda teost väga loetavaks filosoofiliseks armastusromaaniks. Jätkusarja kolmas romaan „Haritud teenijatüdruk” pärineb menukirjanike nimistus tagaplaanile hoidnud Catherine Cooksonilt. Teda on nimetatud romantiliseks romaanikirjanikuks, kuid ta ise protestis selle vastu. Cooksoni eesmärk oli kirjutada ajaloolisi romaane ja kujutada keerulisi olusid, mida ta hästi tundis. Järgmisena ilmub sarjas Skandinaavia kirjanduse tüvitekst, romantiline ja kirglik lugu inimestest, kes võitlevad iseenda ja oma saatusega – „Gösta Berlingi saaga” Selma Lagerlöfilt. Tulipäine ja karismaatiline Gösta võlub paljusid naisi, kuid õnne tema armastus neile ei too. Lagerlöf põimib raamatusse müstikat ja rahvapärimusi ning romaan on ka omamoodi ülistuslaul Rootsi imelisele loodusele.

Tegelastele saab kaasa elada ja nendega samastuda, nende pärast nutta ja nendega koos rõõmustada – ikka ja jälle.

Põhjamaadest pärineb ka järgmine lugu, norraka Knut Hamsuni vast helgeim romaan „Victoria”. Vastuolulise kuulsusega Hamsunit peetakse moodsa kirjanduse isaks ja viimase saja aasta üheks uuenduslikumaks stilistiks. Hamsuni mõju on tunnistanud terve hulk autoreid, nende seas Thomas Mann ja Ernest Hemingway. Detsembrikuu esimene raamat on aga kirjandusmaailmas tõelise tormi vallandanud ja esialgu äragi keelatud D. H. Lawrence’i „Lady Chatterley armuke”. Lawrence’i romaan laiendas Suurbritannias avaldamiskõlblikuks peetava kirjanduse piire, seda kaitsesid kohtus paljud tuntud kirjanikud, kes kinnitasid, et tegu on tõepoolest märkimisväärse kirjandusteosega. Samuti kuulub 20. sajandi kirjanduskaanonisse 1990-ndatel taasavastatud Ungari kirjanik ja ajakirjanik Sándor Márai ning üks tema populaarsemaid romaane „Kui küünlad põlevad lõpuni”. Teine Ungari menukirjanik Tibor Fischer on öelnud, et kui ta hakkas mõtlema, miks Márai romaanid teda sedavõrd köidavad, jõudis ta järeldusele, et mingi kummalise alkeemia tõttu teevad need lugejast pisut parema inimese. Eesti lugejale on aga ammu tuntud Argentina-Inglise päritolu Santa Montefiore, hinnatud romantiliste lugude kirjutaja, kelle teostesse on tihti põimitud huvitavaid ajaloolisi teemasid. Temalt on jätkusarjas romantiline müsteerium „Kadunud armu meri”. Enne jõululaupäeva jõuab koos LP-ga ilmuda vaimuka ja läbinägeliku Jane Austeni vast humoorikaim teos „Northangeri klooster”, kus Austen pöörab pea peale peaaegu kõik romantilise romaani klišeed. Romaanisarjale paneb punkti teedrajav 20. sajandi keeleuuendaja ja modernist Virginia Woolf, kes võttis oma teostes kasutusele teadvuse voolu stiilis kirjutamise. Woolfi raamatud on lüürilised ja eksperimentaalsed ning ta süüvis oma tegelaste psühholoogiasse ja motiividesse. Aasta viimasel päeval ilmub sarjas Woolfi humoorikas stiilis kirja pandud inglise kirjanduse ajalugu „Orlando”. Orlando on romaani poeedist peategelane, kes oma sajandeid läbivate seikluste jooksul jõuab vahetada sugu ning kohtuda kuningate, kuningannade, kuulsate kirjanike, näitlejate ja luuletajatega.

Endiselt on iga LP sarja romaani hind 5,99 eurot. Igal laupäeval ilmub koos LP-ga uus raamat, mis on poodides koos lehega müügil nädal aega, kui raamatud just enne otsa ei saa. Kõigi jätkusarja raamatute kohta saab lähemalt lugeda aadressilt www.lpraamat.ee. Lisaraamatuid tutvustava brošüüri leiavad sarja tellijad ka sarja kuuendast raamatupakist. Samuti on sinna kaasa pandud arve jätkuraamatute esimese paki eest.