“Minu puhkus peab olema pigem aktiivne. Eelmise satsiga olime elukaaslase juures maal, tema sünnikodus. Ja mul oli ikka kogu aeg mingi mootoriga asi käes, et muru niitma vmt. Niisama passides väsin puhkusest kiiresti ära, sest mõte liigub kogu aeg ükskõik mis suunas ja ühel hetkel on siis väga raske olla ning lõpuks jõuan tundmuseni, et ma raiskan aega. Aga füüsilises tegevuses saan aju puhata. Nüüd aga läheme telkima ehk et sõidame mingil trajektooril ja elame telgis.”

Vahel puhkab Tanel siiski ka mõne veekogu kaldal paigal seistes. Viskab õnge sisse ja ajab sõbraga kalamehejuttu. “Muidugi on kasulikum kalade juuresolekul vait olla ja mitte vees solistada. Aga minu meelest pole keegi veel teaduslikult tõestanud, et ablas kala ussikese söömata jätaks ainult selle pärast, et kaks meest roostikus mulisevad,” naerab Padar, kes püütud kalad enamasti kõik vette tagasi laseb.

Pikemalt oma luuleraamatust, koolielust, lillede kinkimisest, romantikast ja ka pisut Augustibluusi ümber käinud märulist räägib Tanel Padar homses laupäevalehes LP.