Teaduspõhine meditsiin ja nõidus kohtuvad platseeboefektis

Platseeboefekt toimib. Võib-olla mitte iga häda korral ega alati, aga piisavalt tihti, et uus ravim peaks tõestama, et on platseebost parem. Äkki on platseebo siis miski, mille väge saaks kasutada nii rahva-, kui ka teaduspõhine meditsiin?

Teadlased on nii mõnigi kord leidnud, et suhkrukommi ja usaldusliku jutuajamise koosmõjul leevenevad ka haiguse sümptomid ning see, mida ravitsejad on olude sunnil – teaduspõhise meditsiini puudumisel – praktiseerinud, ei olegi võib-olla täielik jama.

Kõigepealt põhimõisted. Platseeboks nimetatakse ravimit või meetodit, millel ei ole reaalset mõju patsiendi kehale, kuid mis toimib tänu patsiendi ootustele. Selleks et ravim saaks heakskiidu, peab ravimi väljamõtleja katsetega tõestama, et tema ravim on platseebost üle.