Mullegi meeldivad tundmata maad ja kultuurid. Tunnen naudingut ränkades oludes kannatamisest ja vaevunähtavatel mägiteedel vaevaliselt kulgemisest, mulle meeldib kogeda mõõdukat näljatunnet ja kurnatuse valu. Oskan hinnata hetke, kui kusagil maailma äärel asuvas tolmuses külakeses õnnestub mõtlikult kaugusse põrnitsedes võtta lonks õlut... Ja siis edasi kütta. Säärane rattaretk, mida Wend ja ta sõbrad on korduvalt ette võtnud, sobiks ka mulle. Kuid Priit vastas eitavalt ja lisas targalt: „Aga tead, sa korralda oma sõpradega oma seiklus.” Eks ta tõsi on. Enda elu ja oma seiklused peame me ikka ise korraldama. Üksnes siis on neil õige maitse. Inspiratsiooni eest siiski suur tänu.