Toimetuselt: jalka vs. ballett

Kui palju on Eestis neid poisse, kes julgevad astuda ühiskonna seatud raamist välja ja minna näiteks jalgpallitrenni asemel hoopis balletiringi (kui selline peaks pealinnast väljaspool üldse eksisteerima)?

Pakun, et neid on ülivähe. Poiste hulgas visalt püsivad eelarvamused balleti kohta oli teema, millest Age Oksa ja Toomas Eduriga muu hulgas ka rääkisime. Kui hästi painduvate tüdrukute jaoks on balletikooli astumine prestiižne, siis poistes kutsub selline samm esile mõistmatust.

Mees sukkpükstes on veel 21. sajandil midagi piinlikku ja ebamehelikku, miks muidu on balletikoolis vähe poisse, aga jalgpalli- ja maadlustrennidesse ei mahu nad ära. „Vahel tuli ette pilkamist, kohati mõnitati ja kui oli tarvis, siis kaklesin ka, aga ma ei häbenenud sugugi,” ütleb endine tipptantsija Toomas Edur. Tema edu maailmas – koos partner Age Oksaga – võiks olla eeskuju ja innustus neile, kes tahaksid, aga ei julge teha elus seda, mida nad päriselt soovivad. Unistused tuleb viia ellu. Hoolimata, mida teised arvavad.