Toimetuselt: õhus on sügist
Kuigi oma kooli- ja ülikooliajast on aastaid möödas ja teadmistepäev seostub nüüd ainult lastega, käib ikka südamest värin läbi. Selles on valusat hüvastijätutunnet: suvi on möödas, algab asjalik ja tegemisi pungil sügis. Hüvasti, päike, valged hommikud ja pikad õhtud! Ses on ka omajagu stressi: kas olen piisavalt hästi valmistunud ja kõik vajaliku teinud, et sügisele rahuliku südamega vastu minna? Lapsed valivad sel nädalavahetusel vihikuid, värve ja uut koolikotti. Mina vaatan üle suvega kogutud hoidistevaru. Kas on veel midagi lisada, marineerida, sügavkülmutada? Et talvel oleks hooletu võtta ja soe aeg oleks ikka läinud täie ette.
Teisipäeval algab kõik uuesti. Linnapildis tõuseb nunnumeeter taevasse: koolimütsidega jütsid sammuvad, lilled käes ja ranitsad seljas, vapralt kooli poole. Ootuse, õhina ja hingevärinaga, sest ei tea ju, mis ees ootab. Vanemad valutavad aga südant, et ees ootaks ikka ainult hea.
Imelist 1. septembrit!
