Toimetuselt: tuleviku nimel
Igaüks elab oma võimaluste piires. Ma ei räägi äärmustest, aga kui kahandame võimaluste piire teatud summa võrra, siis loome omale uued piirid, milles elada. Siiski, enamasti armastame hoopis elada hetkes, kohe praegu ja iseendale. Töötasu, kui me ei räägi just totruseni väikestest palkadest, mida makstakse Eestis päris paljudele, kulub viimseni ära. Tahame uusi riideid osta, restoranis söömas käia, autoliising ja elegantselt sisustatud korteri laenumaksed tuleb samuti tasuda.
Tänases LP-s on lugu Hardi Meybaumist, kes juba 25-aastaselt insenerina palgatööd tehes pani iga kuu kõrvale 80% oma töötasust. Ta säästis raha teadmata, kas see tulevikus end ära tasub. Seitse aastat hiljem sõlmis ta tehingu, milleni jõudis suuresti tänu oma visale säästmisele ja sai 100 miljoni dollari jagu rikkamaks.
Meist kõigist ei saa kindlasti miljonäre, aga oma tulevikku saame kindlustada. Äkki järgmisest palgapäevast alates?
