Tõnu Tõniste homses LP-s: spordirahvas tahab sporti teha, trennis käia ja võistelda, mitte osaleda tagatubade mängudes
Purjetajatest kaksikvendadest Tõnistetest on seni olnud rohkem pildis Toomas Tõniste, kes on IRL-i liikmena olnud kahes koosseisus riigikogu liige. Tema parteitu vend Tõnu on hoidnud avalikkuses tagaplaanile. Ent viimase kahe kuu jooksul on Tõnu Eesti olümpiakomitee presidendi kandidaadina huviorbiiti tõusnud. Selles kontekstis ei saa Tõnust enam üle ega ümber. Pärast tagasihoidlikku starti – eelvalimistel sai ta Jüri Ratase 50 ja Urmas Sõõrumaa 28 EOK liikme hääle kõrval 19 häält – on ta kogunud piisavalt võimsust, et loota parimat tulemust. Esimeses teledebatis ETV-s „Foorumi” saates jäi tema esinemine teistest tagasihoidlikumaks, kuid läinud kolmapäeval EOK liikmete ees debateerides paistsid tema ideed ja argumendid teiste hulgas vägagi veenvad.
Milleks sulle kui endisele tippsportlasele ja nüüdsele edukale ettevõtjale EOK presidendi koht?
Sest terve mu elu on olnud spordiga seotud. Praegu olen aktiivne harrastussportlane, aga elu eredaimad mälestused on seotud spordiga: neli olümpiatsüklit, millest olen osa võtnud, kaks korda seal olümpiamedalile tulnud. Arvan, et olen EOK liikmete jaoks mitmekülgne kandidaat, endine tippsportlane, kes on 20 aastat osalenud aktiivselt eri spordiorganisatsioonide juhtimises, nende seas näiteks judoliit, Kalevi jahtklubi oma 500 liikmega ja spordiselts Kalev. Mul on head kogemused, aga kui mitmelt poolt tuli signaal, et võiksin kandideerida, ei julgenud ma kuu aega „jah” öelda. Sest see on elus suur muutus ja ma ei tunne täpselt neid peeneid mänge – spordi juhtimine on ju tihedalt poliitikaga seotud. Siis mõtlesin: mida on mul kaotada?
Vastaskandidaat Urmas Sõõrumaa heidab sulle ette senist vaikset varjusolekut. Praeguses olukorras nõudvat spordi juhtimine jõulisemat isiksust. Kas näiline tagasihoidlikkus võib sulle saatuslikuks saada?
Mis tähendab vaikne ja varjus? Minu põhimõte on alati olnud selline, et kui oled spordiametnik, siis sa ei pea särama. Kui olen annetanud spordi hüvanguks, siis ka annetajana ei pea särama, sest olen teinud seda südamest, midagi tagasi tahtmata. Särama peavad sportlased, kes teevad tulemust, kõik muu on taustajõud. Olen alati olnud valmis populariseerima ala, kus olen olnud tegev, ja meedias üles astunud, kui vaja. Olen oma ettevõtetega panustanud viimasel kümnel aastal vähemalt 50 000 eurot igal aastal sporti ja heategevusse, aga see ei ole asi, millega uhkustada. Kui anname, siis heast tahtest, sest meil on võimalik, ja me ei oota tagasi reklaami ega vastuteeneid. Tahaksin EOK presidendina pühenduda nüüd spordi edasiviimisele kõige kõrgemal tasemel. Olen selleks valmis ja mu elu võimaldab seda.
Kui palju oled selle kahe kuu jooksul märganud tagatubade mängu, kombineerimisoskust ja ka ebaausust, mis peaksid spordis ju välistatud olema?
Kus on sees poliitika ja poliitiline raha, käib kõik mängude kaudu. Seepärast tahan, et Eesti olümpiakomitee oleks kõige pädevam organ, kuhu on kokku kogutud kogu kompetents spordiraha jaotamiseks. Vaatame võimalused üle ja jagame raha ausalt reeglite ja vajaduse, mitte tagatubade kokkulepete järgi. Ma ei räägi ainult riigikogus jagatavast katuserahast – igal pool, kus midagi jagatakse, jookseb asi välja võimuahelani. Tahaksin sellist läbipaistmatust lõhkuda. Spordirahvas on hästi pragmaatiline, nemad tahavad sporti teha, trennis käia ja võistelda, nad ei jaksa tagatubade mängudes osaleda. Nad tahavad, et oleksid kindlad reeglid, mida kõik ausalt järgivad. Kui räägime ausast spordist, mida on rõhutatud nii EOK põhikirjas kui ka spordihartades, siis aus sport eeldab võrdseid võimalusi ja poliitika mittesekkumist. Meil on teistmoodi. Minul ei ole kellegagi kokkuleppeid, ma ei ole olnud poliitilises süsteemis ja ma ei saa aru ka vihjetest stiilis „tead ju küll, kuidas asjad käivad”. Ei tea. Ma ei ole kellelegi võlgu ega midagi lubanud, saan hakata puhtalt lehelt tegutsema.
Intervjuud Tõnu Tõnistega saab täies pikkuses lugeda homme ilmuvas LP-s!
padding:0cm 0cm 0cm 3.0pt">
