Toomas Hendrik Ilves homses LP-s: sa võid olla nagu Jeesus Kristus, aga kui seitse aastat on möödas, siis inimesed tüdinevad sinust
Viimane intervjuu Toomas Hendrik Ilvesega vabariigi presidendina pidi toimuma tegelikult varem, et meil oleks aega rääkida, kuid valimiskogus oli presidendi valimine läbi kukkunud ning seetõttu lükkus edasi ka jutuajamine. Pisut mõtlikus meeleolus kulgenud intervjuu lõppedes ütles Ilves – peaksime veel kohtuma, see ei ole valmis. Tal on õigus. Kohtumegi veel korra.
Järgnevalt lõik homme ilmuvast intervjuust:
Kaks ametiaega ehk 10 aastat presidendiametis olla on väga pikk aeg.
On. Vaadates oma praegust kogemust ja juhtivate poliitikute trajektoori, samuti seda, mida olen teiste kohta lugenud, siis oleks ehk mõistlik, et Eesti presidendil on üks seitsme-aastane ametiaeg. Sest kus iganes demokraatlike valimistega riikides tüdinevad inimesed sinust pärast seitsmendat aastat lihtsalt ära. See on nii Obamaga, oli Clintoniga, Bushiga, Tony Blairiga. Praegu toimub see väga selgelt Angela Merkeliga, juhtus ka Helmut Kohliga. Ja nii oli ka Lennart Meriga, keda viimasel kahel ametiaastal halastamatult kritiseeriti. Nüüd need samad inimesed küll ülistavad teda. Ma tean, see mõjus Lennartile. See tüdimus on selgelt tunnetatav ka minu puhul.
Et muudaks põhiseadust ning nagu õiguskantsler on ametis seitse aastat, võiks see samuti olla ka presidendi puhul?
Ma räägin oma kogemusest. Sa võid olla nagu Jeesus Kristus, aga kui seitse aastat on möödas, siis inimesed tüdinevad sinust. See on inimlik reaktsioon. Rahvas tüdineb.
Et seda ametit pidada, pead sa meeletult palju tööd tegema. Ma saadan inimestele meile ööpäevaringselt, eriti välis-ja julgeolekupoliitiliselt, loen, uurin, siis siseriiklikud sõidud, välisvisiidid, protokollaarsed kohustused... See on täisajaga amet.
Inimesele, kellel on vajalikku pühendumist teha seda tööd hästi, on ülekohtune pärast mõnuga jalaga anda. See kuulub muidugi ameti juurde, aga võiks mõelda tulevikus, et võib-olla säästa seda inimest.
Olete te mõelnud, et kui teist poleks saanud aastal 2006 president, siis kuidas oleks tollase Europarlamendi väliskomisjoni aseesimehe elu kulgenud?
Mul ei ole kombeks mõelda, et mis oleks olnud kui…
Siiski, milline olnuks teie karjäär?
Ma ei tea. Ma ei mõtle karjäärile. Juba tol ajal pakuti mulle juhatada üht mõttekoda.
Te pole inimene, kes oma karjääri samm sammult ette kavandab?
Ma olen kogu aeg teinud samme, mille kohta hüüatatakse: mida? Kui lahkusin Vaba Euroopast, et hakata Eesti suursaadikuks USA-s, siis oli see samm tühjusesse. Kuigi mõeldes mu tõekspidamistele, oli see normaalne. Aga isegi Eestis imestati: sa andsid ära oma USA passi, mida?
