Toots ja Henrik Normann: isa ajateenistusest, poeg teatrikoolist

Normannid räägivad sellest, kas sõjavägi teeb mehest mehe, kust peaksid naised saama oma vastutustunde ja kuidas kasvatada kodanikke.

Henrik Normanni (41) isa Toots Normann (67) andis hiljuti välja raamatu „Vastu tahtmist võõral maal”, mis räägib sellest, kuidas ta kuuekümnendatel aastatel vahetult pärast Kuuba kriisi Havanna külje all Nõukogude armees aega teenis.

Raamatus on autentne sõduripäevik teenistuse päevilt, teiste „kuubapoiste” meenutused ja reisikiri mullusest nostalgiareisist ilusale sotsialismisaarele.

Mõlema Normanni jutust välja kooruv juhis heade kodanike kasvatamiseks pole pikk: lapsi tuleb suunata, tuleb teha õiged valikud ja lastega tuleb koos aega veeta.

Nii isa kui ka kui poeg leiavad, et armeeteenistus teeb poisist mehe küll, ehkki Henrik pole tegelikult sõjaväes käinud.

Olgu kohe öeldud, et ta pole ise pakku jooksnud, vaid kadus kahe riigikorra vahele justkui ära: Nõukogude Liit lagunes, Eesti Vabariik tuli asemele ja oli segane aeg.

„Ma oleks pidanud minema Nõukogude sõjaväkke 1989, aga kõrgkoolis õppijaid kohe ei võetud. 1991 tuli Eesti Vabariik ja läks aega, kuni riik sai üldse aru, kes, kas või kus on käinud, kes üldse peab minema, ja ma kadusin nagu ära,” üritab ta segast lugu selgitada.