Turunduslik silmamoondus. Mida tähendavad rõivaste suurusnumbrid?

Lähed ajaga aina priskemaks, aga suurusnumber särgikrael ei muutu sugugi. Millest selline omalaadne inflatsioon tingitud on?

Mõnes poes on M-suurusega rõivad suuremad, mõnes väiksemad. Küllap on see mure tuttav kõigile, kes oma riideid rätsepalt ei telli. Lihtsat valget särki osta tahtes sa juba tead, et kui lähed H&M-i, pead riiulilt võtma nii-öelda oma suuruse, kuid Zaras pigem suurema sildiga rõivaeseme. Ühtset standardit pole – tähendab standardeid on, aga regiooniti liiga palju. Kuna kaup liigub üle riikide ja maailmajagude piiride, siis on eri brändide suurustabelite meeldejätmine umbes nagu kooli ajal võõrkeele ebareeglipäraste verbide või matemaatikavalemite päheajamine: nutad ja õpid, kuni meelde jääb.

Kuid peenike ja vormis olla on moes. Teadlasedki on uurinud ja teada saanud, et väiksema suurusnumbriga rõiva ostmine parandab inimese enesetunnet. USA teadlaste JoAndrea Hoeggi ja Maura L. Scotti kaks aastat tagasi Journal of Consumer Psychologys ilmunud uuring viitab standardite puudumisele turul ja rõhutab, et oluline on aru saada, kuidas see mõjutab tarbijakäitumist. „Tõenäoliselt satuvad poodlejad silmitsi suuremate rõivaesemetega, mida esitletakse väiksematena, ja on tähtis aru saada, kuidas tarbijad sellele potentsiaalsele ohule reageerivad,” järeldavad teadlased ja kinnitavad, et suurem number sildil paneb inimesed rõivaesemesse kriitilisemalt suhtuma. Selle põhjuseks nimetab uuring tarbijate enesehinnangut. Kui poodi minnes on tuju hea, siis ostetakse hästi istuv asi, olenemata sellel olevast numbrist. Kui poodi minnakse halva tujuga, siis kandub see enesehinnangusse, määrib ka hästi istuvat kleiti ja käivitab hoopis konksuga stsenaariumi.