Raporti jaoks intervjueeriti nii ametnikke ja MTÜ-de esindajaid kui ka pagulasi endid, kes tunnistasid, et soovivad panustada ühiskonda ja majandusse, õppida eesti keelt ning saada esimesel võimalusel iseseisvaks ja sotsiaalselt lõimuda. Ühtlasi tõdeti, et praktikas on pagulastel sageli raskusi elukoha, tõhusa keeleõppe ja oma kutseoskustele vastava töö leidmise ning ühiskonnaelust osavõtmisega. Ülevaatest selgub, et Eestis on peale kohustusliku keeleõppe ja tugiisikute teenuse vähe spetsiaalseid tegevusi, mis toetaksid pagulaste integratsiooni ühiskonda.