1. Piim ja suhkur ööks seisma

Esimene jäätise valmistamise etapp on Priidul ja Rasmusel hommikuks juba läbi tehtud, sest eelmisel õhtul tuleb toorpiima, koore ja suhkru segu valmis teha ja ööseks „tõmbama” jätta. Selleks on neil olemas ka spetsiaalne masin, mis pastöriseerib toorpiima, muudab segu veidi kondenspiima sarnaseks ja hoiab seda stabiilselt nelja soojakraadi juures. La Muu jäätised valmivad just Pajumäe talu pastöriseerimata toorpiimast, sest Rasmuse sõnul mõjub see maitsele paremini kui juba töödeldud poepiim: rammusas toorpiimas on säilinud kõik kasulikud toitained ja selle maitse annab jäätisele mõnusa meki.

Jäätisemeistrid räägivad, et päris tükk aega kulus neil just eestlaste magusaeelistuse väljaselgitamiseks. Pidi ju kõigepealt aru saama, kas pigem tahetakse magusamat ja rammusamat või lahjemat ja vähem magusat. „Meile tundub, et meie inimestele maitseb pigem selline kooresem ja rammusam jäätis, samas mitte väga magus, aga ta peab olema ikkagi magustoit,” tutvustab Rasmus kuldse kesktee leidmist.

Traditsioonilise ja pikaaegse jäätisekultuuriga tuntud Itaaliast osteti ka väikeettevõtmisele kohase suurusega aparaadid. Õige ja ehtsa jäätise tegemiseks on õpetussõnad peale lugenud üle 40-aastase gelato valmistamise kogemusega Itaalia jäätisemeister Giuliano Curati, kes käis suvel algajatel meistritel külas.

„Tema peamine sõnum oli see, et täiuslikuks saamiseks tuleb palju-palju kordi harjutada ja proovida ning kätte saada just see kõige õigem toorainete vahekord,” räägib Priit. Ta lisab, et meister kiitis täielikult heaks nende tootmisviisi, kus otsast lõpuni tehakse kõik ise, mitte ei minda lihtsama vastupanu teed ega kasutata valmissegusid.